Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Majanduslik seisukord - Valgustus

Jutustaja olnud 15-aastane (s.o 64 a. tagasi), kui kooliõpetaja juures esmakordselt õlilampi – tattnina – näinud. Taludes tarvitatud männipuupeergu, mida ahju juures selleks valmistatud plekist tulehambas põletatud.
Tuletikke pole olnud, tarvitatud tuleraudu, millest kasepuu küllest võetud taela külge tuld löödud. Umbes 40 a. tagasi hakatud tarvitama väävlitikke – toodud vist Rootsist –, mis ükskõik kus ülestõmmates süttinud. Mõni aasta hiljem tulnud tarvitusele püssirohutikud.
EKLA, f 199, m 47, 106/7 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Läste k. - Berta Tomasson < Juula Kirsipuu, 79 a. (1930)

Valgustusena tarvitatud peerutule kõrval suurematel pühadel ka lambarasvast valmistatud küünlaid. Umbes 60 a. tagasi leidnud jutustaja pudelitäie tuleõli, siis toodud ka esimene lamp, nn tattnina, külla. Tuletikke hakatud tarvitama umbes samal ajal.
EKLA, f 199, m 47, 107 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Vahemetsa t. - Berta Tomasson < Anna Bils, 87 a. (1930)

Jutustaja isa teinud ise plekk-karbist esimese lambi umbes 52 a. tagasi, mis põlenud posla-masla õliga. Varsti selle järele võetud tarvitusele õliga põlev tattnina, sellele järgnenud klaasita mokkadega lambid 46–7 a. tagasi ja viimaks klaasiga lamp. 1880. a. olnud ainult koolimajas klaasiga laelamp.
EKLA, f 199, m 47, 107/8 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Äpliku t. - Berta Tomasson < Joosep Freymann, 56 a. (1930)

Peerupuuks antud mõisast iga[le] perele üks mänd aastas, millest vaevalt jatkunud, seepärast tulnud valgustusega väga kokkuhoidlik olla.
EKLA, f 199, m 47, 108 (III-5f) < Ambla khk., Nõmküla v., Loodevälja k. - Berta Tomasson < Juuli Veebeck, 72 a. (1930)

Esimene klaasiga lamp toodud Kukevere külla 1886. a., enne seda olnud rasvalambid.
EKLA, f 199, m 47, 108 (III-5f) < Ambla khk., Ambla v., Kukevere k., Otsa t. - Berta Tomasson < Tõnu Kirnmann, 72 a. (1930)