Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Majanduslik seisukord - Töö-, veo- ja tarberiistad

Moodsamaid ja otstarbekohasemaid töö- ja veoriistu rautatud vankrite ja regede näol hakatud tarvitama raharendi ajal, mil hoogu võtnud kartulikasvatamine ja sellest tingitud rahva parem majandusline olukord.
EKLA, f 199, m 47, 109 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Läste k. - Berta Tomasson < Juula Kirsipuu, 79 a. (1930)

Rautatud regesid ja vankreid hakatud Lehtses tarvitama umbes 70 a. tagasi.
EKLA, f 199, m 47, 110 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Vahemetsa t. - Berta Tomasson < Anna Bils, 87 a. (1930)

Veel umbes 40 a. tagasi tarvitatud mõnes peres puuvankreid puust juhidega, milleks tarvitatud kuusepuid.
EKLA, f 199, m 47, 110 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Rekka t. - Berta Tomasson < Kustas Rekka, 62 a.; Aleksander Rekka, 42 a. (1930)

Et puutaldadega reed kergesti läbi kulunud ja vankrite puujuhid purunenud, tulnud voorile minnes alati suured puupuntrad kaasa võtta, et tekkinud rikkeid parandada. Aastaid 70–80 tagasi hakatud veoriistade rautamiseks tarvitama vana raudpolte ja teisi vanu rauatükke, mis käepärast juhtunud olema.
EKLA, f 199, m 47, 110 (III-5f) < Ambla khk., Tapa k., Kõrtsi t. - Berta Tomasson < Juhan Tipner, 75 a. (1930)

Saksamaa atru hakatud mõnes jõukamas peres tarvitama 50 a. tagasi ühes rautatud veoriistadega.
EKLA, f 199, m 47, 110 (III-5f) < Ambla khk., Nõmküla v., Naistevälja k., Vana-Kubja t. - Berta Tomasson < Jakob Trilljärv, 69 a. (1930)

Esimene seinakell Kukevere külas olnud Sepa peres 80 a. tagasi. Vähe hiljem tehtud ka Kaarli perre maasepa poolt kell. Sama sepp teinud ka kellelegi kella, mis käinud puudase pommi abil ja näidanud pääle tundide veel kuu- ja nädalapäivi.
EKLA, f 199, m 47, 110 (III-5f) < Ambla khk., Ambla v., Kukevere k., Otsa t. - Berta Tomasson < Tõnu Kirnmann, 72 a.; Mari Kirnmann, 64 a. (1930)