Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord vanemast ajast peale

Kõige vanemad teated haridusliste olude kohta Ambla kihelkonnas ulatuvad tagasi aastasse 1730, mil – nagu kiriku protokollidest näha – on õpetaja Schwabe algatusel projekteeritud I talurahvakool. See leidnud aga palju vasturääkimisi mõisnikkude poolt ja ei ole tol korral teostunud.
Pääle selle on köstrid Amblas nn lugemise- või rahvakoole pidanud kuni külakoolide tekkimiseni.
Järgmised teated on aastast 1786, mil otsustatakse avada 1787. a. märtsikuuni igas suuremas ringkonnas (Bezirk’is) oma rahvakool (vist külakool), vähemates ringkondades mitme peale kokku. Kas ja mil määral see teostunud, selle kohta puuduvad andmed.
1821. a. nimetatakse protokollides esimeste talurahvakooli õpetajatena Kongi Tõnu Põrikilt, Kubja Märt Karkuselt, Lääne Jakob Linnapast, Kubja Tõnu Ravalt, mis laseb oletada nendes ringkondades olnud koolidest.
1837. a . otsustatakse, et Glanströmi köstrikooli õpetaja on talvel rändaja õpetaja (Wanderlehrer) ja juba 1848. a. lõpetab Glanströmi kool tegevuse, sest et külakoolid olemas.
1871. a. protokollid räägivad Ambla kihelkonnakooli asutamise kava koostamisest ja 1889. a. selle tegevuse lõpetamisest. (Pikemalt allpool.)
EKLA, f 199, m 47, 119/120 (III-8) < Ambla khk., Ambla - Berta Tomasson < Johannes Willberg, 66 a. (1930)

Esimene koolimaja on ehitatud Ambla kihelkonda Jootmale 1820. a. (praegune Kooli talu). See olnud ühes rehetoaga, 6 jalga kõrge, 1 klassituba ja väike kooliõpetaja kamber. Koolmeistrid mõistnud vaevalt lugeda. Vihikute ja tahvlite asemel tarvitatud liivakaste, kus tähti pulgaga liivasse maalitud. Ambla kihelkonna rahvakoolide isaks olnud õpetaja Paulsen (1830.–1876. a.), kes soovitanud koolides piibli asemel tarvitusele võtta Jakobsoni lugemiku.
1871. a. koostatud kihelkonnakooli asutamise kava ning asutud sellekohase suurema koolimaja ehitamisele, milleks valdade ja mõisate ühisel jõul ehitatud Ambla alevisse endise Lehtse kõrtsi asemele suurem puust koolimaja (praegune hospidalimaja). Kool alanud tegevust 1874. a. 7 õpilasega Raudkepi juhatusel. Järgmisel aastal tulnud II õpetajaks Wilmansen – mõlemad olnud Kunda seminari kasvandikud –, kes kuni kooli sulgemiseni 1889. a. siia jäänud, kuna Raudkepp 1880. a. vallandatud – olnud liiga vabameelne.
Kihelkonnakool olnud Ambla ja Madise kihelkonna ühisel ülevalpidamisel ja on annud oma tegevuse kestvusel 35 vallakooli õpetajat. Kool on suletud mõisnikkude pealekäimisel ja õpilaste vähesuse tõttu.
EKLA, f 199, m 47, 120/2 (III-8) < Ambla khk., Ambla - Berta Tomasson < Adolf Unt (1930)

Tolleaegsesse kooliõpetaja tasutingimustesse laseb pilgu heita Tapa koggukonna kohtu kontrahti raamatus (raamat leidub Lehtse v[alla]arhiivis) säilinud kontraht koolmeistriga 11. IV 1868.–1871. a. Koolmeistriks on Mart Reisson; et uue kooliseaduse järele õpetaja palk pidi olema 80 rbl, siis pidi koolmeister saama:
1)seitse tündrit rukkeid – 28 rbl;
2)viis tündrit otre – 12,50 rbl;
3)viis tündrit kaeru – 10 rbl;
4)10 rbl selget raha – 10 rbl;
5)3 põldu, iga põld 4 vakam[aad] – 20 rbl;
6)valla poolt prii ahjuküte ja üks leesik küünlaid ehk selle hind. Koolmeister on oma ametisoleku ajal kõigist hingemaksudest ja pearahast vaba.
Kokku 80,50 rbl.
EKLA, f 199, m 47, 121/2 (III-8) < Ambla khk. - Berta Tomasson (1930)