Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord vanemast ajast peale - Jäneda Põllutöökeskkool

Põhja-Eesti Põllutöökeskkooli avamine on otsustatud Põllumeeste Keskseltsi juhatuse koosolekul 22. IV 1918. a., mil valitud ka koolikomisjon, mis koosnenud järgm. isikutest: K. Päts, dr. I. Raamot, R. Allmann, adv. A. Peet, Ado Johannson, A. Olt, I. Mets, F. Zimmermann ja F. J.? Lehtmann. Kool alanud tegevust 16. oktoobril 1918. a. Tallinnas kunsttööstuse kooli ruumides, sest on puudunud omad kooliruumid, samuti õppevahendid, millede hankimine tolleaegset olukorda ja keskseltsi ainelist seisukorda silmas pidades võimata olnud. Kool on alanud tegevust 45 õpilasega, kes vanuselt ja kogemustelt väga erinevad olnud. Saadud töötada vaid paar kuud, sest juba 1919. a. I poolel pole võimalik olnud tegevust jätkata paljude õpilaste ja õpetajate tuleliinil viibimise tõttu. 1919. a. II poolel on jätkatud tööd Tallinna linna kaubanduskooli ruumides. Et põllutöökeskkooli asukoht mitte linnas pole, hakatud vastavat majapidamist maal otsima, milleks valitud kooli praegune asukoht – Jäneda mõis. Valiku poolt on rääkinud mõisa kapitaalehituste rohkus, koolile kohane härrastemaja, mitmekesine loodus, kalatiigid, raudtee lähedus. 1921. a. kevadel on asunud kool Jänedale, kus selleks ajaks läbi viidud mõningad väiksed ümberehitused härrastemajas vaheseinte kõrvaldamise näol klassiruumis ja endised lambalaudad õpilaste eluruumideks ümber ehitatud ning hangitud kõik tarvilikud õppevahendid. Täiesti uuesti on rajatud kooliaed.
Kooli juhatajateks on olnud:
1.prof. A. Nõmmik 1918. a. – 1920. a.
2.agr. R. Allmann 15. IV 1920. – 1921. a.
3.agr. K. Erma 1921. – 1924. a.
4.dr. J. Raamot 1924. – 1926. a.
5.dr. W. Johanson 1926. – 1928. a.
6.agr. August Miljan 1928. a. alates praeguni.
Kooli esimesteks õpetajateks on olnud: agr. A. Nõmmik, agr. I. Kalm, I. Küvet, A. Saaberg-Saareste, H. Püper, H. Roos, Padva, Kilgas. Õpetajate koosseis on sageli muutunud.
EKLA, f 199, m 47, 127/8 (III-8-1b) < Ambla khk. - Berta Tomasson (1930)