Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord vanemast ajast peale - Algkoolid - Lehtse valla Tapa 3-kl algkool

Lehtse valla Tapa 3-kl algkool on asutatud 1831. a. Kirjalikke andmeid kooli varematest aegadest säilinud ei ole, vähe räägib sellest ka traditsioon.
Hooned
Esimene koolimaja, mis Tapa mõisa omaniku v. Focki ja Tapa valla ühisel jõul ehitatud, olnud koos rehe ja rehealusega. Praegune koolimaja on ehitatud 1883. a., kuulub Lehtse vallale. Maja on puust, vooderdatud, pilbastest katusega, 7 ½ sülda pikk, 4 sülda lai, 9 jalga kõrge ja koosneb ühest klassiruumist – 4 sülda pikk, 3 sülda lai ja 7 j[alga] kõrge –, köögist, laste riietetoast, sahvrist ja 2 kooliõp[etaja] toast. 1927. a. on tehtud järgmised remondid: ehitatud uus väljakäigukoht, uued põrandad klassile ja kantseleile, 3 uut akent, uus trepp ja trepikoja põrand, samuti parandatud vundament ja uuendatud veelauad.
Õpetajad
Vanematest õpetajatest nimetatakse järgmisi: hr Pohla (1885. a.); Leithammel; Tõnu Wõrk; Alfred Kleitzmann 1910.–1913. a.; hr Kippar 1913.–1914. a.; Hans Koffku – kutsega – 1914.–1923. a.; Evald Pormann 1926/27; Olga Elango-Stokeby 1927.–1929. a.; 1928/29 asetäitjaks prl Soonik ja Margarethe Tahves; Johannes Rätsep 1929. a. – praeguni – seminari lõpetaja.
Õpilased
Õpilaste arv ulatab 16–40-ni, nende edasijõudmine ja ülevalpidamine on hea. Kõige rohkem on puudumisi olnud õpilaste vaesuse pärast (183 päeva).
Õppevahendid
On olemas arvekast, gloobus, Eestimaa kaart, Schreiberi seinapildid (20 pilti), kolmed käärid, kuued valsluud, raamatupress ja lauad ning orel-harmoonium.
Haridustöö väljaspool kooli.
Kooli juures töötab: 1. Haridusselts Edu, asut 1920. a. Omab 200-köitelise raamatukogu. 2. Tuletõrjeselts Tapa külas. 3. Turbaühing.
Seltside keskkohaks on koolimaja. Õpetaja võtab seltsk[onna]elust juhtiva jõuna osa.
EKLA, f 199, m 47, 133/4 (III-8-2c) < Ambla khk. - Berta Tomasson (1930)