Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord vanemast ajast peale - Algkoolid - Jäneda 6-kl algkool

Jäneda 6-kl algkool on asutatud 1825. a. Esimene kool on peetud Salu talus, mille peremees Tomberg vähe lugeda osanud, mida ka Jäneda mõisnik v. Benckendorffi käsul ka õpilastele õpetama pidanud. Järgmine kooli asukoht olnud Rähni talus, kus õpetajaks olnud Jakob Wildmaus, keda v. Benckendorff Liigvalla mõisast toonud, kes seal toapoisina teeninud, saatnud Ataste kooli ning sealt tulnud Jänedale koolmeistriks 1837. a., osanud lugeda ja kirjutada. Õpilased, kelle arv kõikunud 4–15 vahel, istunud pika laua ümber, õpetaja käinud ümber laua, pikk piip suus, millega ka õpilasi karistanud. Jakob Wildmaus olnud Jänedal koolmeistriks 33 a., tema ametaja lõpul osanud ainult üks poiss kirjutada, milliseks otstarbeks tarvitatud pikka paberit, mille eesotsas pikad tähed, mida õpilane järele maalinud. Oma ameti algul pidanud koolmeister mõisa teona lõikama 2 tallinna vakamaad rukist, 2 vakam[aad] suivilja, olema kartulivõtjate juures ja peksma Imavere karjamõisas rehte. Õpetaja viimane palk olnud 30 rbl aastas.
Kolmandaks õpetajaks on olnud Tõnu Näks (Necks) 1877/78 a. Õpetanud lugemist, kirjutamist ja rehkendamist. Õpilasi olnud siis juba 40–50.
IV Jaan Lubbi 1878.–1901. a. Põltsamaalt, Pilistvere kooli haridusega.
V August Lubbi 1901. a. – praeguni.
Praegu, 1918. a. alates töötab kool 6 klassiga, 3 klassikomplektis, 3 õpetajaga.
Praegune koolimaja on ehitatud 1900. a., milleks mõis on andnud kõik materjali, kuna vald on tasunud ehitusmeistri ja poekraami arved. Koolimaja on ühekordne puuehitus, mis ehitatud August Lubbi kava järele ehitusmeister Korjuse poolt. Esialgu on olnud ainult 1 klassiruum, mis hiljem vaheseintega 3-eks jaotatud, pääle selle ühe õpetaja eluruumid. Kokku on 6 ruumi + köök ja kojad. Ruumide praegune seisukord on rahuldav.
EKLA, f 199, m 47, 138/9 (III-8-2e) < Ambla khk. - Berta Tomasson (1930)