Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord vanemast ajast peale - Algkoolid - Aegviidu 6-kl algkool

Aegviidu 6-kl algkool on asutatud 1917. a. Aegviidu Haridusseltsi poolt ja 1. I 1919. a. võetud maakonnavalitsuse poolt avalikkude koolide võrku; 1920/21. a. muudetud 5-klassiliseks; 1923/24 6-klassiliseks 5 klassikomplektiga ja 1924/25. a. 6-klassiliseks 4 klassikomplektiga.
Kool algas oma tegevust Lehtse mõisnik Otto v. Hoyningen-Huene päralt olevas Mustkäpa suvimajas, millest hiljem Aegviidu Haridusseltsi maja välja kujunenud. Maja juures võetud ette mõningaid parandusi, suurendatud aknaid, kuid ruumid olnud siiski pimedad ja kitsad.
1919. a., pääle enamlaste vägede tagasilöömist rekvireeritud koolile parun Otto v. Hoyningen-Huene isiklik suvimaja, mis ruumide ja ehituse poolest endisest vähe parem. 4. V 1922. a. ostetud maja Lehtse vallavalitsuse poolt päriseks, ostuhinnaks olnud 600 000 marka, krundi üldsuurus 4 344 ruutsülda. Ka need ruumid jätavad koolimajana palju soovida, on pimedad ja kitsad. Puuduvad võimlemis-, jalutus- ja riietehoiuruum, samuti käsitöö, loodusloo- ja joonistusklassid.
Õpetajad
1.Klarissa Muru – juhataja – 1917.–1918. a.
2.Elfriede Kask-Oder – 1917.–23. III 1925. a.
3.Karl Willberg – 1918. a. ½ a.
4.D. Koppel – 1919. a. ½ a.
5.Alide Kask – 1919.–1924. a.
6.I. Smitt – 1919.–1923. a.
7.Joh. Tomson – juhataja – 1920/21. a.
8.Ulrich Mikkelsaar – juhataja – 1921/22. a.
9.Hilda Urbus – 1922. – praeguni.
10.Andres Rõuk – 1923. – praeguni.
11.M. Kuulberg – 1923. – praeguni.
12.Alice Jänes kt – 1925.– ½ a.
13.Salme Joonas – 1925/26. a.
Õpilased
Õpilaste arv on kõikunud 100 ümber, 1929/30. õppeaastal olnud 86 õpilast, üldine edasijõudmise protsent on 75. 40 % lastest on haiged olnud, põdedes verevaesust, silmarikkeid, scrophulost [skorbuuti?], kopsuhaigusi, mis tingitud osalt kooli valguse- ja õhuvaestest ruumidest.
Hariduselu väljaspool kooli
Aegviidus tegutsevad 3 registreeritud seltsi: 1) Haridusselts, asutatud 1917. a. postijaoskonna ülema Ed. Piibemanni algatusel; 2) Aegviidu Suvituskoha Korraldamise ja Kaunistamise Selts, asutatud 1926. a. ja 3) Tuletõrje Selts, asutatud 1927. a. Seltsid kiratsevad majandusliste raskuste tõttu. Kõige aktiivsem on haridusselts, kel oma maja – olgugi kitsas ja väike –, oma pasunakoor ja 300-köiteline raamatukogu; selts korraldab koosolekuid ja õhtuid.
EKLA, f 199, m 47, 145/7 (III-8-2i) < Ambla khk. - Berta Tomasson (1930)