Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord vanemast ajast peale - Algkoolid - Rava 4-kl algkool

Rava 4-kl algkool on tekkinud Heidemetsa [Heid(e)metz] (Prümli) vallakoolist, mis asutati 1869. a. (Jutustaja nr 33 [Paul Graup] seletus: Enne Prümlisse vallakooli asutamist 1840–50dates aastates õpetanud jutustaja vanaisa laupäevaõhtuti peerutule valgusel lugemist, kirjutada pole isegi osanud.) Asukohaks on olnud talumaja. Alles 1897. a. ehitatud valla kulul uus maja, mis olnud 6 sülda pikk ja 4 sülda lai. 1919. a. suvel asunud kool praegusele kohale Rava mõisa herrastemajja, mis 1927/28. a. 20 000 marga eest riigilt vallale ostetud. Praegune koolimaja – endine herrastemaja – on paekivist, krohvitud, lihtne ühekordne ehitus, 16–17 ruumiga, sissekäiguga trepprõdult. Pikkus 38 m, laius 16 m Hoone on umbes 50–60 a. vana.
Õpetajad
I õpetajaks on olnud Johan Kasvandik, õpetanud emakeelt, laulmist ja kirjutamist. Tema palk olnud 50 rbl raha, 5 tiinu maad harimiseks ja 5 pd [puuda] kaeru.
II Gustav Toom – 1877. a.
III Johan Aavik – 1880. a. palgaga 80 rbl + maa.
IV Hans Tisch – 1883. a. palgaga 100 rbl + maa.
Kuni 1887. a. sünnib õpetus emakeeles, siis nõutakse õpetamist vene keeles, mida aga õpetajad selle mittemõistmisel teha ei saa.
V Mart Kestner – 1896.–1912. a.
VI Ida Meerits – 1911. a.
VII Willem Kullerkup – 1914. a. palgaga 200 rbl + 5 rbl valgustuse raha.
VIII Alide Krabi – 1915. a.
IX Alma Kirspuu – 1917. a. Õppekeeleks on nüüd jälle eesti keel. 1918/19. a. katsuvad okupatsioonivõimud kooli saksastada. 1919. a. muudetakse kool 4-kl algkooliks, II õpetajaks tuleb Hilda Hagar – kuni 1922. a. 1922/23. a. tuleb koolijuhatajaks Viktor Orrik-Raudna, kes praegugi. 1928/29/30. a. on teiseks õpetajaks Hermine Rute.
Kooli on revideerinud 1901. a. rahvakoolide inspektor G. N. Orlov, 1902/03/04. a. G. Ganser, 1920. a. maak. koolinõunik Märt Ulk, hiljem hr Summer.
Väljaspool kooli tegutseb Prümli Rahvaraamatukogu Selts, mis asutati 1922. a.
EKLA, f 199, m 47, 148/9 (III-8-2j) < Ambla khk. - Berta Tomasson (1930)