Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord vanemast ajast peale - Algkoolid - Roosna 6-kl algkool

Roosna 6-kl algkooli asutamist loetakse vanemate inimeste tõenduste järele 1840. a. Enne seda pole Tammiku külas kooli olnud. Räägitakse ka, et Roosna mõisa pärisherra olla ühe tööle kõlbmata vallaelaniku külasse rändajaks koolmeistriks ametisse pannud. See olla talvel talust tallu koduõpetust revideerimas käinud ja lapsi vitsakimbuga hirmutanud. 1840. a. lasknud Roosna mõisnik v. Baumgarten omal kulul praeguse koolimaja lähedusse koolimaja ühes rehetoaga ehitada, mis 1860dates aastates ära põlenud. Ehitatud uus koolimaja, mis jälle ära põlenud õpetaja Duglase ajal (1876. –1881. a. ametis). 1896. a. algab uue kivist koolimaja ehitus, mis sama aasta sügisel õnnistatakse. Kivi- ja puuehituse materjali andis mõis, kõik muud tarbed muretses vald ja tasus ka tööraha. Maja ehitati paekivist, telliskivivoodriga, 11 sülda pikk ja 5 ½ s[ülda] lai, seest kõrgus 11 jalga, valge ja ruumika klassitoaga.
Esimeseks koolmeistriks olnud J. Mühling, kel „emakeelne lugemine olnud vesiselge”, osanud ka kirjutada ja kirikulaule laulda. Palgana olnud kasutada mõne vakamaa suurune põllukene. Kui kaua ametis olnud, pole teada.
II teadaolev koolmeister on keegi Rauchhardt, kes olnud õpetajaks 1852. a. Osanud saksa keelt ja mänginud orelit, mis v. Baumgarteni poolt koolile kingitud.
III Wahtrik – olnud ligi 30 a. ametis.
IV Jaan Peetsu – kihelkonnakooli haridusega. Olnud ametis 7 aastat kuni 1875. a.-ni.
V keegi Duglas 1876.–1881. a., tema ajal saavad õpetajad ka rahapalka.
VI Jakob Kippar 1881.–1883. a. – kihelkonnakooli haridusega.
VII Jaan Peetsu uuesti 1883.–1892. a.
Kuni 1887. a. olnud emakeelne õpetus, siis venekeelne.
VIII Aleksander Greenberg 1892. a. – praeguni, kutsega.
Esialgne palk olnud 170 rbl + 5 rbl valgustuseraha, maa ja 20 s[ülda] puid. Õpetanud ema- kui ka vene keelt. 1893. a. nõuab koolide inspektor Luig kolmanda talve õpilastele kõigi ainete vene keeles õpetamist. 1917. a. muudetud kool Eesti omavalits. poolt 4-kl algkooliks. II õpetajaks tulnud prl Uudeküll, kes aga varsti surnud, asemele Kristine Jäätis. 1918. a. II õpet. Alide Krabi kuni 1920. a., siis Lydia Karvak-Retsnik 1920.–1924. a., 1925/26. a. muudetakse kool 5-klassiliseks – 2 komplekti, II õpetajaks Marie Esop, 1926/27. a. avati ka 6. kl – 2 komplekti.
Õpilasi on koolis 50.
Kooli revideerinud 1899. a. rahvakoolideinspektor Orlow; 1901. a. M. Hansen, eestlane, kes soovitab õpetajatele seltside tegevusest elavalt osa võtta; samuti 1903., 1905. a.; 1906. a. revideerib inspektor Arbalsky; 1913. a. revideerib inspektor Tihhomirow; 1914. a. revideerib inspektor Rõbalka, kes on küll õppetööga rahul, kuid talle ei meeldi, et õpetaja seltskonnatööst osa võtab (1879. a. oli asutatud Ambla Põllumajanduse Selts, kus õpetaja Aleksander Greenberg asutajaks liikmeks ning kirjatoimetajaks) ja esitab kategoorilise nõude kolme päeva jooksul seltskonnatööst loobuda ehk ametist lahkuda. Nädala pärast tulnud kreisiülem Senko-Popovitschilt kordniku läbi nõue allkiri anda: „Kas insp[ektori] nõudmine täidetud?“ Vastus: „Jaa.“ See olnud kõige tugevam veneaegne surve jutustajale.
EKLA, f 199, m 47, 150/2 (III-8-2k) < Ambla khk. - Berta Tomasson (1930)