Suusõnaline traditsioon - Venestusaeg - Venestus koolis, kohtus

Koolides, kohtutes ja omavalitsusasutustes võetud 1880dates aastates tarvitusele vene keel. Ainult vallakohtus püsinud eesti keel kuni lõpuni, protokollid kirjutatud küll vene keeles.
Vene keele tarvituselevõtuga pidanud paljud kooliõpetajad oma kohtadelt keele mittemõistmise tõttu lahkuma või abilised võtma.
Eriti vihased olnud mõisnikud ja pastorid, kelle võimu venestuspoliitika tuntavalt piiranud võttes ära nende ülemavalitsuse alt koolid ja viies need rahvakoolide inspektorite valve alla.
EKLA, f 199, m 47, 164 (III-10b) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda - Berta Tomasson < August Lubi, 52 a. (1930)

Et ülemustega mitte tülli sattuda ja omal kohal püsida, tulnud venestamise eeskirju vähemalt nende miinimumis silmas pidada.
EKLA, f 199, m 47, 164 (III-10b) < Ambla khk., Ambla v., Jootma end koolimaja - Berta Tomasson < Johan Muchel, 73 a. (1930)

Eriti suur rõõm olnud rahval uutest vene kohtutest, mis olnud vabad mõisnikkude vägivallast.
EKLA, f 199, m 47, 164 (III-10b) < Ambla khk., Lehtse - Berta Tomasson < Otto Hinzenberg, 54 a. (1930)

1887. a. alanud venestus vallakoolides täielikult. Õppekeeleks saanud vene keel, milles tulnud õpetada kõiki aineid. Kirikuõpetajad ja mõisnikud tõrjutud koolijuhtimisest eemale, koolide järelvalvajateks saanud rahvakoolide inspektorid – venelased. Esimene ja päämine ülesanne koolides olnud vene keele tuupimine ja vene vaimu levitamine. Eesti rahvusline kultuur olnud kõvasti keelatud nii koolis kui väljaspool kooli. Tulemuseks olnud koolitasapinna langemine.
EKLA, f 199, m 47, 165 (III-10b) < Ambla khk., Ambla - Berta Tomasson < Adolf Unt (1930)