Suusõnaline traditsioon - 1905. aasta karistussalkade tegevus

Ambla kihelkonnas on revolutsiooniline liikumine alanud juba 1904. a. suvel, mil valitud saadikuid Tartu üleriiklisele põllumeeste kongressile. Siin esinenud konkreetsed nõuded: 1) kaotada linnakool ja selle asemele [luua] Eesti Aleksandri Põllutöökool, 2) eesti keel koolidesse ja kohtutesse, 3) 1/6 maade väljajagamist maatuile.
1905. a. suvel peetud koosolekuid, loetud linnadest valguvaid lendlehti jne. Käredama kuju võtnud liikumine sügisel, peale Tartu ülemaalise rahvaasemikkude koosolekut. Nimetatud koosolekust võtnud osa Lehtse vallast: Joosep Sooserw Läste külast, Väljapea talu peremees; Jaan Lippus Tapa külast, mölder ja kohaomanik; Joosep Freymann-Pruunakõrvest, aednik; Juhan Wõrk Lehtse alevikust, endine kooliõpetaja; Oskar Oolu Pruunakõrvest, taluperemehe poeg.
Ambla vallast: Jäneda kooliõpetaja August Lubi, Ambla köster Konrad Preisberg ja teisi.
Tartust tagasi tulnud kogutud Ambla Tuletõrje saali ülemaalise koosoleku tulemuste teatavaks tegemiseks laiematele hulkadele. Siin tekkinud teravad lahkhelid mõlemate kohapeal esitatud parteide – eduerakonna ja käremeelsete – vahel. Käremeelsed soovinud jõuga väljaastumist, milleks hangitud relvu; eduerakond pooldanud passiivset vastupanu maksude mittemaksmise, kohustuste ja rahvuspoliitilist survet avaldavate eeskirjade mittetäitmise näol. Koosolek muutunud niivõrd ägedaks, et paljud kartnud ruumi sisse minna. Rahvas omas enamuses hoidnud eduerakonna poole, mille juhtideks olnud jutustaja August Lubi, kooliõpetaja Jakob Kents, Konrad Preisberg, Waldmannid.
Käremeelsete eesotsas olnud Tõnu Wõrk, Otto Hinzenberg (kes hiljem eduerakonda üle läinud), Joosep Freymann, Hans Prits ja teisi.
EKLA, f 199, m 47, 166/7 (III-11) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda - Berta Tomasson < August Lubi, 52 a. (1930)

1905. aasta peavõitlus olnud sihitud just mõisnikkude ja kirikherrade ülevõimu vastu ning riigivalitsuse vastu nii palju, kui see neid nende vägavallas toetas ja rahvast venestusega piinas. Riigist lahkulöömise, iseseisvuse mõte puudunud täiesti. Olgugi, et mõisnikkude vastu suurt rahulolematust, meelepaha tunti, pole siiski neid ega nende varandusi hoopis hävitada kavatsetud, vaid üksi piirata nende eesõigusi ja jagada nende maid osaliselt maatuile. Neid küsimusi harutatud Amblas 1905. a. suvel. Meelepaha väljendatud mõnikord kirikus tagasihoidliku käratsemise ja vilistamisega.
1905. a. hilissuvel peetud Ambla kirikus piiblipüha, enne seda liikunud jutud, et sel pühal kirikus mäss puhkeb, möödunud aga kõik vaikselt.
EKLA, f 199, m 47, 168 (III-11) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Äpliku t. - Berta Tomasson < Joosep Freymann, 56 a. (1930)

1905. a. suvistel kooskäimistel loetud rahvale ette „Ämblikku” (kelle töö?!), mis väga hästi selgitanud mõisnikkude ja talupoegade olu- ning vahekordi. Ettelugeja kooliõpetaja saanud selle eest hiljem peksa.
Rüüstamisi ja suuremaid põletamisi pääle mõne heinaküüni Ambla kihelkonnas olnud ei ole.
EKLA, f 199, m 47, 168/9 (III-11) < Ambla khk., Ambla v., Jootma end. koolimaja - Berta Tomasson < Johan Muchel, 73 a. (1930)

Imelikul kombel põletatud mitmed Pruuna mõisa heinaküünid, kuna ometi Pruuna mõisnik parun Dellingshausen rahvaga väga hästi läbi saanud ja 1905. a. liikumise ja sõjaseaduse ajal erapooletuks jäänud. Süütajad jäänud teadmataks, ainult rahvas rääkinud umbkaudselt, et mustsada põletab. Valla rahvas katsunud vabatahtliku heinte andmisega hea paruni kahju vähendada niipalju, kui see kellelgi võimalik olnud.
EKLA, f 199, m 47, 169 (III-11) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Äpliku t. - Berta Tomasson < Joosep Freymann, 56 a. (1930)

Nendegi põletamiste kohta liikunud jutud, et see mõisnikkude eneste korraldusel sündinud selleks, et ärevust suurendada.
EKLA, f 199, m 47, 169 (III-11) < Ambla khk., Lehtse v., Pruuna m. < Läti - Berta Tomasson < Jaan Navenitsky, 82 a. (1930)

Põletamisteks ostetud inimesi ülesse, makstes nt 3 rbl teo päält.
EKLA, f 199, m 47, 169 (III-11) < Ambla khk., Ambla v., Jootma end. koolimaja - Berta Tomasson < Johan Muchel, 73 a. (1930)

Lehtse mõisnik kogunud mõisa kohalikkude mõisnikkude poegi, kes sõduritena riietanult siin lärmitsenud, kella löönud ja karjumisega: „Mustsada tuleb!” ärevust tekitanud. Siis võetud veel punast värvi – Lehtses värvitud parajasti siis lossi katust – ja pritsitud puiele, see pidanud kujutama verd, mis naabruses oleva Pruuna mõisa parunite tapmisest sinna pritsinud. See muidugi väljamõeldis.
EKLA, f 199, m 47, 170 (III-11) < Ambla khk., Lehtse as. - Berta Tomasson < Elfriede Gutverk, 29 a. (1930)

Ka rahvas rääkinud mustasaja tulekust. Mis see enesest kujutama pidanud, seda pole teatud. Lehtse mõisa käsutatud ümbruskonnast rahvast, esijoones metsavahte kokku, kelledest 1905. a. sügis-talvel kaitse (valve) korraldatud. Lossi akendele tassitud liivakotid kuulide kaitseks, kedagi pole aga tulnud.
Kurgje [Kurge] mõisa väljal põletatud ära rehi, mida mustasaja arvele kirjutatud, tegelikult olevat aga mõisnikkude eneste poolt põletatud ärevuse tekitamiseks.
EKLA, f 199, m 47, 170 (III-11) < Ambla khk., Lehtse v., Põrnu - Berta Tomasson < Leena Kukepall, 71 a. (1930)

Umbes samasugused ebamäärased mustasaja jutud liikunud ka Nõmküla vallas, mis ka selleks jäänud.
EKLA, f 199, m 47, 170 (III-11) < Ambla khk., Nõmküla v., Naistevälja k., Vaino t. - Berta Tomasson < Aleksander Sepmann, 34 a. (1930)

Tähtsama kohapealse sündmusena 1905. a. liikumises mainitakse laskeriistade vaguni kinnipidamist 8. XII 1905. a. Tapa-Lehtse teel. Mõni päev enne sündmust saadud teada, et 8. XII läbistub Tapalt Peterburist tulev sõjamoona vagun viies Tallinna mõisnikkudele relvu mässu mahasurumiseks. 12-isikuline salk, kuhu kuulunud Jakob Kents, Hans Prits, Juhan Kuuselass, Otto Hinzenberg ja teisi (nimesid ei mäletata), otsustanud rongi mitte läbi lasta. Tapal tekkinudki kokkupõrge, rongikaitse olnud sunnitud relvu tarvitama, mille ohvrina langenud noor raudteelane Krusbach, arvatavasti küll õnnetu juhuse – kuuli rikošeti – läbi. Rong tulnud Tapalt Lehtse 2 ½ tundi kõrvaldates teel takistusi, kuid kinni pidada pole siiski suudetud.
EKLA, f 199, m 47, 171 (III-11) < Ambla khk., Lehtse; Tapa - Berta Tomasson < Otto Hinzenberg, 54 a.; Eduard Johannson, 52 a. (1930)

Kohapealsed karistussalgad koosnenud madrustest – ohvitser Steiniga eesotsas –, draguunidest [tragunitest] ja kohalikkudest mõisnikkudest Lehtse mõisnik Huene ja Jäneda mõisnik Jaan (Ants) Benckendorffi juhtimisel. Asukohaks olnud Lehtse ja Jäneda mõis. Nende tegevus seisnud üksikute kahtlusaluste peksmises ja ühe isiku, Joosep Kroomanni, mahalaskmises, keda süüdistatud sõjariistade varjamises.
EKLA, f 199, m 47, 171/2 (III-11) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda; Ambla - Berta Tomasson < August Lubi, 52 a.; Karl Inglist, 56 a. (1930)

Joosep Kroomann arreteeritud 1906. a. veebruarikuul Juhan Wõrki püsside varjamise pärast ja mõistetud väljakohtu poolt surma. Kohtuotsust pole aga tegelikult tahetud teostada ja tulnudki armuandmise telegramm, mis aga Lehtse jaamaülema, Lehtse mõisnik Huene ja, räägitakse ka, kohaliku pastor Willbergi kaastegevusel Lehtse jaamas niikaua kinni peetud, kui surmaotsus täide viidud.
EKLA, f 199, m 47, 172 (III-11) < Ambla khk., Lehtse; Ambla v., Jäneda - Berta Tomasson < Otto Hinzenberg, 54 a.; August Lubi, 52 a. (1930)

1905. a. tegelastest tahetud maha lasta ka Laostu talu peremeest Gustav Tamme, kes aga põgenema saanud. Maha olevat lastud veel keegi tööline Joosep Welpner, keda peetud salakütiks.
EKLA, f 199, m 47, 172 (III-11) < Ambla khk., Tapa k., Kõrtsi t. - Berta Tomasson < Juhan Tipner, 75 a. (1930)

Jutustajal olnud karistussalkade tegevuse ajal suur hirm mahalaskmise eest. Teda käidud läbiotsimistega mitu korda kimbutamas, saanud aga sellest enamasti ikka enne teada ja peitnud kahtlase kraami ära. Nii teatanud talle 22. XII 1905. a. Pruuna mõisa toapoiss Albert Rääsk, kes telefonikõnelust kõrvalt kuulnud oli, et läbi otsima tullakse. Varsti tulnudki mereväelased kellegi ohvitser Nikolai Nikalajewitšiga eesotsas. Nõutud lendlehti, August Grauenit ja Juhan Wõrku. Pole midagi saanud, sest kirjandus olnud haopinusse peidetud, tagaotsitavad paos.
23. XII piiratud öösel kella 1–2 paiku maja karistussalkade poolt sisse. Nõutud jälle Grauenit, Wõrku. Viimane oli viibinudki jutustaja juures, saanud aga siiski kõrvalasuvasse meiereisse veetõrde pakku pugeda. Tahetud arreteerida jutustajat, jäetud aga viimase lubadusel igast elukoha muutmisest teatada kohale.
Et pääseda alalisest hirmust, läinud jutustaja 28. XII 1905. a. advokaat Poska juure Tallinna, rääkinud maal sündivatest lugudest ja palunud nõu, kuidas vangi pääseda, kus poleks karta mahalaskmist. Poska soovitanud selleks välja mõelda mõni kuritegu nagu mahalaskmine, tapmine või mõni muu. Jutustaja läinudki Harju maakonna kohtu-uurija juure ja seletanud, et tema 28. XI kellegi isiku Kose piirkonnas tapnud ja lume alla matnud. Jutustanud ja ise nutnud, kuid naer tikkunud peale. Kohtu-uurija koostanud protokolli, lasknud alla kirjutada ja öelnud selle pääle: „Võite minna, olete vaba.” Jutustajal süda täis.
Vahepääl käidud jutustajat kodus otsimas ning jäetud sõna Tapale tulla. Läinudki Tapale, kus arreteeritud ja Tallinna vangimajja saadetud koos teiste 1905. a. tegelastega. Olnud vangis 2 kuud 20 päeva. Tapalt on koos jutustajaga Tallinna viidud Kuusik, Vain, Tutt, Johanson ja teisi, nende seas ka niisuguseid, kes poliitikast üldse osa võtnud polnud.
EKLA, f 199, m 47, 173/4 (III-11) < Ambla khk., Lehtse - Berta Tomasson < Otto Hinzenberg, 54 a. (1930)