Asjalised mälestised

Haljala või Püha Mauritiuse (St. Mauritii) kihelkonna asutamise kohta rahvatraditsioon puudub, ka koha peal puuduvad lähemad arhiiviteated ja ainult "Liber Census Daniae" andmeil nimetatakse kihelkonna asutamisajana 18. sajandi keskpaika. (Martin Nurm)
Kihelkonna minevikulise maastiku kohta ulatub traditsioon tagasi Põhjasõjani: Põhjasõja ajal olnud praeguste soode kohal veel suured järved ja nüüd juba heina- või põllumaaks saanud madalamail paikadel laialdased sood, mille vahelisil kõrgemail seljandikel asusid külad. Soosaared aga pakkunud elanikele sõja korral kindlat varjupaika. (Ann Lank)
Räägitakse, et koht, kuhu Haljala kirik ehitatud, olnud ehituse ajal väga madal, nii et teda tulnud täita. (Gustav Sandberg, Ann Lank)
EKLA, f 199, m 57, 2 (I) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)