Suusõnaline traditsioon - Ajaloolised isikud - Kooliõpetajad ja teised kohalikud tegelased

Kohapealse avaliku elu aktiivsemaiks juhtideks olid ka Haljalas enamasti kohalikud kooliõpetajad. Silmapaistvamate kohta neist tooksin traditsiooni selles peatükis, kuna teistest on kõnet allpool koolielu ja haridusolukorda käsitavas peatükis.
Suur osa andmeid kooliõpetajate kohta on saadud koolide kroonikaraamatuist.
Sagadis oli varasemaks silmapaistvamaks kooliõpetajaks Hans Veinmann, kes peale Esku kooli lõpetamist oli õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja 1879. aastal saanud Sagadi kooli õpetajaks. (Sagadi kooli kroonika)
Iseloomult pehme ja painduv, saanud ta hästi läbi nii talurahva kui ka mõisnikkudega; ta püüdnud asju ajada rahulikult ja leplikult. Oma aja kohta olnud ta haritud mees, armastanud väga palju lugeda ja omandanud koguka raamatukogu. Ka õpilastele püüdnud ta oma teadmisi laiemalt edasi anda, kui oli ette nähtud kavades, tehes kõik, mis ta suutis. (Sagadi kooli kroonika)
Kooli juurde asutas Hans Veinmann laulukoori, millega esineti kirikus ja pidudel. Ka mõisaprouat käidud selle kooriga sünnipäeva hommikuti üles laulmas. (Sagadi kooli kroonika)
Oma meelepärase olekuga võitis ta sakste poolehoiu ja kaitse koolivalitsuse ees, nii et konfliktid koolivalitsuse ja tema vahel lõppenud ikka H. Veinmanni võiduga. (Sagadi kooli kroonika)
Kuid Sagadi avaliku elu verstaposti panijaks sai Hans Veinmanni poeg Johann Veinmann, kes peale isa lahkumist 1892. aastal ametisse astus. Joh. Veinmann oli alghariduse saanud oma isalt, oli õppinud Rakvere linnakoolis ja lõpetanud Tartu seminari. Iseloomult isast täiesti erinev, ta olnud käremeelsem ja edumeelsem. Ja kuna ta oma vaateid ega arvamusi ei salanud, siis sattus ta vastuollu kooli vaimuliku revidendi Willingeniga. (Sagadi kooli kroonika)
Ka õppetöös olnud Joh. Veinmann uuemate meetodite ja pedagoogiliste võtete harrastaja. Ta tähendanud ikka: "Lapsi on vaja lasta ise kasvada! Ei pruugi sugugi igale poole oma keeldude, käskude ja sundustega vahele segada," mille üle nii mõnigi lapsevanem pahandas, et lastele antakse koolis liiga suur voli kätte. (Sagadi kooli kroonika)
Sagadi seltskonnaellu tõi Joh. Veinmann määratu elevuse. Ta pidas kõneõhtuid, korraldas näitemänge ja juhatas laulukoori. Kuid ka väljaspool oma valda asuvaist hariduslikest ettevõtteist võttis Joh. Veinmann südilt osa. Nii oli ta üks Haljala Hariduse Seltsi (1904-1906) asutajaist. Kuid Haljala tegelaste loiduse pärast viis Joh. Veinmann seltsi ühes raamatukoguga Sagadisse, kus nimetatud selts veel praegugi Sagadi Raamatukogu Seltsina edasi hingitseb. (Sagadi kooli kroonika)
Joh. Veinmanni nimetatakse ka veel Sagadi Tarvitajate Ühisuse asutajaks , kuna ta olnud selle ürituse algatamise ja mõtte õhutajaks. (Sagadi kooli kroonika)
1909. aastal lahkus Joh. Veinmann Sagadist, et edasi õppida Peterburis Tšernjaevi kursustel. Tema asemel sai õpetajaks Paul Raus, keda peetekse samuti agaraks seltskonnategelaseks. Viimase kaasabil asutatud Sagadile Tuletõrje Selts, mille esimeheks ta olnud pikemat aega.
Liigustes oli üheks agaramaks tegelaseks kooliõpetaja Mihkel Kippert. Õpetuse oli Kippert saanud Tartu õpetajate seminaris ja nagu Liiguste kooli kroonikast selgub, saanud ta Liigustele õpetajaks Juhan Kunderi soovitusel. (Liiguste kooli kroonika)
Kohalikud elanikud mäletavad Mihkel Kippertit kui energilise ja hakkaja iseloomuga meest. Tema kooliõpetajaks oleku aeg - kakskümmend aastat - olid elavad aastad Liigustele. (Arnold Lindam)
Juba Liiguste kooli asutamisest saadik tulnud koolil, so kooli asutajail võidelda peaaegu ülejõu käivate raskustega, missugust koormat Kippert oma agarusega tunduvalt kergendanud. (Julius Reinberg)
Väsimata korraldanud ta pidusid kooli heaks (Arnold Lindam), et sellega ühtlasi kätte saada temale määratud 200-rublalist palka, kuid sellele vaatamata jäänud palk sageli rahapuudusel saamata ja lastevanemad saatnud Kippertile tihti pudeliga piima, leivapätsi või lihakäntsaka, mida siis Kippert arvestanud kui palka ja olnud seega rahva juures suures austuses. Veel hiljuti sõnanud üks kooli asutajaid Länts: “Olgu Kippertile au ja Jumalale kiitus.” (Liiguste kooli kroonika)
Kippertil jätkunud aega kõigeks: ta asutanud kooli juurde laulukoori ja pasunakoori. Viimane tegutsenud koolis kuni 1900. aastani, mil ta tookordse koolijuhataja Otto Reinoki ja õpetaja Brülleri kaebusel rahavakoolide inspektori poolt kooliruumidest eemaldati ja Kavastusse üle viidi, kus tänini tegutseb Kavastu muusikakoorina. (Liiguste kooli kroonika)
Ka kooli ümbruse kaunistamise eest muretses Kippert, istutades koolimaja ümber viljapuuaia. (Liiguste kooli kroonika)
1899. aastal lahkus Kippert, minnes üle Tallinna eraalgkooli õpetajaks ja tema asemele sai koolijuhatajaks Otto Reinok (Liiguste kooli kroonika), kes küll õpetajana olnud tubli ja eeskujulik, kuid seltskonnategelasena loid, nii et tema tulekuga alanud langus Liiguste avalikus elus. (Arnold Lindam)
Kipperti-taoline erksam tegelane oli ka Salatsel asuva Kalevipoja kooli õpetaja Rapsei, kes kogu oma energia oli töhe rakendanud kooli käekäigu heaoluks. Koolile sissetulekute hankimiseks pannud ta toime pidusid, saades sel teel ühtlasi kätte oma õpetajapalga. (Villem Altmann)
Rapsei energilisel kaasabil korraldatud Kalevipoja seltsi poolt Rakveres 1891. aastal esimene rahvapidu Tammikus. (Villem Altmann)
Ka Rapsei eelkäijad olnud küllalt agarad tegelased, “kuid kooliõpetajad pididki südilt kaasa aitama, kuna pidude ja näitemüükidega saadi kätte oma palk.“ (Villem Altmann) Üks Rapsei eelkäijaist Kips asutanud Salatsele väikese keelpillide orkestri ja laulukoori, viimane saanud eriti üldtuntuks õpetaja Martinsoni ajal, kes onud tubli laulumees. (Villem Altmann)
Käsmus oli tähelepandavaks kooliõpetajaks Thomas Eintreu, kes juba Käsmu kooli algaastaist peale on töötanud selle kooli õpetajana (Käsmu kooli kroonika). Kuid Thomas Eintreu ei piirdunud ainult vallakooli õpetaja kutsega, vaid ta tegutses vapralt kaasa Käsmu merekooli asutamisele, mille otstarbeks moodustati selts (Thomas Eintreu). Ja selleks, et seltsi toetada kooli ülalpidamisel, hakati korraldama 1887. aastast peale pidusid, mille algatajaks ja näitemängude juhtajaks oli kogu aeg Th. Eintreu, kes oma hoolsuse tõttu nimetatud seltsi vastu sai kahekümneaastase tegevuse järele Moskva mereasjanduse peavalitsuse poolt auraha. (Thomas Eintreu)
Võiks ju veel mainida kihelkonna tuntuid kooliõpetajaid nagu Ants Ollin, kes oli hakanud õpetajaks 21-aastaselt ja olnud Vatku kooli õpetajaks kakskümmend viis aastat. (Ants Ollin)
Vaatamata ühelt poolt inspektorite vene keele ja vene meele survle, teisalt pastori nõudmisele - usuõpetus - püüdnud ta kuldset keskteed minnes lastele siiski paremat anda. (Ants Ollin)
Ants Ollin, saades Kunda seminaris hariduse, tutvunud lähemalt ka Jakobsoniga, kes oli Kunda seminaris käinud ja õpilastega tutvumise eesmärgiga saatnud neile ühe enda tehtud vemmalvärssides laulu pastorite ja V. Jannseni pihta (vt ptk Töö- ja elatamisvõimalused). See laul, mis kulutulena seminari õpilaste seas levinud, sattunud ühe juudakäe läbi õpetaja kätte. Sellejärele korjatud kõigilt laul ära. Ants Ollin polevat seda laulu aga ära andnud, levitades siiski tasahilju edasi. (Ants Ollin)
Veel seminaris olles käinud Ollin isegi Tallinnas vaatamas Jakobsoni, kes teda lahkelt tervitanud kui tulevast rahvavalgustajat; õnneks ei teadnud seminari õpetaja sellest tema tutvusest. Hiljem oli Ants Ollin kohapeal mõni aasta „Sakala“ tellimiste vastuvõtja. (Ants Ollin)
Ants Ollin tegi aktiivselt kaasa ka 1905. aasta revolutsiooni; teda valis kohalik tuletõrje selts ka esindajaks Tartu Aulakoosolekule (Ants Ollin, vt ptk 1905. aasta ja karistussalkade tegevus).
On Haljala kihelkonnas veel teisigi tähelepanu äratanud kooliõpetajaid just 1905. aasta tegelastena, kellest mõned hiljem said kannatadagi nagu näiteks Selja kooliõpetaja Truuverk, keda maalt välja saadeti (Karl Kirschbaum) ja Vihula kooliõpetaja Mõru, kes 1905. aastal oli Vihulas poliitilise elevuse looja ja kes peale 1905. aastat oli lühikest aega maapaos. (Arnold Lindam, vt lähemalt ptk 1905. aasta ja karistussalkade tegevus)
Kuid peale kooliõpetajate on kihelkond andnud oma rahvale ka talunike seast erksaid ja küllalt tähtsaid tegelasi. Neid on olnud mõlemil suuril vaimustusaegadel, nii ärkamisajal kui ka poliitiliste sündmuste keerdajal 1905. ja 1918. aastal.
Ärkamisaegsetest tegelastest nimetaksin praegu neid Liiguste mehi, kes, vaimustust ja õhutust saades „Sakala“ lugemisest, tulid 1884. aastal mõttele asutada kool, mis oleks suurema õppekavaga kui tavaline vallakool. (Arnold Lindam, Liiguste kooli kroonika)
Kooli asutamise mõttekaaslasi olnud alul palju rohkem; enamik Liiguste küla elanikkudest ja palju teisigi naaberküladest. Kuid tegelikke asutajaid jäi lõppeks seitse meest: Jakob Länts, Karl Steinberg, Jakob Kruusenberg, Jüri Trubok, Hans Lintrop, Joosep Neumann ja Karl Lindam (arnold Lindam ja liiguste kooli kroonika), kes omavahel moodustasid kooli seltsi. Nimetatud seltsi hingeks oli Jakob Länts, kelle peale langes vastutusrikkam osa kogu asutamisloos. (Liiguste kooli kroonika)
Ärksamate Haljala kihelkonna elanikkudena võiks nimetada veel Taniel Pruuli Villandi külast, kes alates 1870. aastast peale pidas ligemale kakskümmend kõnet Metsiku koolimajas (Hans Pruul) ja Madis Adlerit Palmsest, kes oli Käsmu merekooli asutamise algataja (Thomas Eintreu).
Uuemast ajast on jätnud endast järele silmapaistvama mälestuse Haljala kihelkonnas Karula külas elanud talumees Uukareda, kes enne 1905. aastat juba oli toonud oma ümbruskonda vabameelsed ja sotsialistlikud ideed (Aadu Peterson). Lihtsa talumehena oli ta harinud ise oma vaimu, õppinud ära saksa keele ja soetanud endale küllalt koguka raamatukogu (Valdek Treiberg). Kirjanduse kaudu oli ta avastanud sotsialistliku ideestiku ja saanud selle veendunud pooldajaks, kuigi oli ise ümbruskonnas üks jõukamaid peremehi, kes võistles isegi mõisnikuga, ostes omale juba tol ajal auto, kui mõisnikud sõitsid veel tõldades (Johannes Hammer).
Koduses elus pannud ta samuti maksma õiglase ja vabameelse korra. Teenijad ja pererahvas söönud ühes lauas ja teenijate palk olnud suurem kui kusagil mujal. (Aadu Peterson)
Ümbruskonna talurahvale oli Uukareda mõju väga suur. Kogu Karulat tuntakse kui „punast“ küla, kuigi seal peremehed ei ela vaesemalt kui mujal (Valdek Treiberg). Peatudes oma küsitlemiskäikudel Karula taludes, torkasid mitmel pool silma vanaperemehe voodi kohal jumalasõna tahvli asemel Karl Marxi pildid.
Vana Uukareda pojad Joosep ja Johannes olid 1917. aastal silmapaistvamad kohalikud enamlased ja põgenesid sakslaste tulekul Venemaale, kus on seni (Valdek Treiberg).
EKLA, f 199, m 57, 105/16 (III.3.c) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)