Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Talude lammutamine

Üleminekul uuele põllutulunduslikule süsteemile, suurema viljavaheldusega põllupidamisele, mis seni valitsenud kolmepõllusüsteemi asemele tuli, vajas mõis suuremaid maa-alasid, kuid sagedasti olid külad otse mõisa külje all ja talumaad mõisamaa vahel. Mõisapõllu pindala suurendamine tõi seega kaasa hulgalise talude lammutamise, kuid sagadasti sündis talumaade mõisastamine tervete külade kulul.
Varaseimast talude lammutamisist on Haljala kihelkonnas vaid üksikuid hämaraid mälestusi.
Kõneldakse, et umbes 1820. aastate paiku lammutanud Metsiku mõisnik oma põldude uuendamise otstarbel terve küla, mis asunud liiga mõisa lähedal, asustades peavarjuta ja maata jäänud talumehed ääremaile (Magnus Rosenbaum).
Umbes 1836. aastal viidud Vanamõisa külje all asuv Õhu küla kuueteistkümne taluga teisele kohale. Endised talumajad lammutati ja mõisa ääremailt antud uueks eluasemeks pisut maad asemele, millest osa maad oli endine mets, mille mõis veidi varem oli lasknud põlluks teha. (Johannes Tambik)
Samuti olevat Loobul päris teoorjuse ajal seal asuv Käsmu ja Tõikvere külad laiali veetud. Tõikvere küla endisel asemel olnud veel hiljaaegu näha küla tunnusmärke - kasvanud mõned üksikud õuevärava puud, kuid nüüd olevat juba needki kadunud ja endisest suurest külast pole jäänud mingit mälestust. (Ants Ollin) Ka Läsna küla, mis praegu mitu kilomeetrit Loobu mõisast eemal lääne pool, asunud varemalt päris Loobu mõisa lähedal. Jutustaja ei teadnud aga määratleda lähemalt aega, millal see küla lammutati, öeldes ainult, et väga ammu. (Adolf Heimberg)
Ka Sagadis olevat mõisnik oma põldude suurendamisel üksikus talud praeguse Sagadi mõisa kohalt ära kaotanud (Hans Väinaste).
Talumaade mõisastamine jätkus edasi hilisema ajani, eriti võttes hoogu maade planeerimisel - kruntidesse ajamisel, samal ajal lammutati ka hulk talusid kuuendikumaal (Hans Väinaste). Neist hilisemaist talude lammutamisist (läinud [XIX] sajandi teisel poolel) tetatakse kõnelda juba rohkem.
Umbes 1866. aastal kruntiajamisel lõhkunud Kavastu parun Maydell ära suure Rasivere küla, mis asunud mõisa juures. Talude maad võttis oma kätte, laiendades seega oma välju. Vesiste silmadega olevat talumehed oma lõhutud kodukohtadest lahkunud; nad asetati Kavastu mõisast eemale ääremaile ja küla praegune nimi on Kõldu küla. (Magnus Rosenbaum, Johannes Ederberg, Ants Ollin)
Laialisemad talude lammutamised sündinud ka teistes Haljala kihelkonna mõisates talude kruntiajamisel. Täpset aastat kruntiajamiste eneste ja lammutamiste kohta igal pool siiski ei saanud. Üldiselt toimus see aga nähtavasti kogu kihelkonna ulatuses läinud [XIX] sajandi 60.-80. aastate vahel.
Annikveres võtnud mõis kruntiajamisel palju talumaad, vallamaad, mõisale ja hävitanud seal asunud talud ära (Abram Uukivi).
Vihulas ajanud mõis talumaid kahel korral krunti. Esimene maamõõtmine olnud umbes 1863. aastal. Tol korral olevat ära lõhutud neli talu, maa võtnud mõis omale ja talumehed asetanud oma hüttidega metsa äärde. Teistkordse mõõtmise ajal umbes 1881. aastal võtnud mõis jälle kuue talu maa ära; talud asunud päris vallamaal - nad lõhutud ära ja viidud mõisast eemale. (Taniel Uukado)
Umbes 1876. aastal aetud Sagadi mõisas maid kruntidesse, siis lõhutud kaks talu ära, üks taludest, mille mõis ära hävitanud, olnud kahepäevakoht (Ants Puumann, Hans Väinaste, Villem Altmann).
Andjas olevat 1880. aasta paiku sealne omanik maad kruntidesse jagamisel poolitanud ühe küla pooleks, paigutades kummalegi poole mõisat ja võttes endise külaaluse maa oma kätte. Talupoegadele antud tagasi sama suur osa maad. (v. Ungern-Sternberg)
Metsikus viinud mõisnik praeguse koolimaja juures olevad talud kõik Metsiku külast välja (Villem Vilberg). Ja kuna Metsiku parun Üxküll vabadikke-saunikuid üldse ei sallnud, siis hävitanud ta 1866. aasta paiku kõik Adaka küla vabadikukohad ära. Mehed läinud siis suuremalt [osalt] mõisa moonakaks (Magnus Rosenbaum). Isegi talumaal ei olevat ta sallinud saunikuid. Saunakohad liitis Üxküll kõik kokku ja püüdis ära müüa. (Valdek Treiberg)
Suur Selja küla, mis varem koolimaja juures koos olnud, lõhuti ära umbes 1881. aastal, kui hakati kohti planeerima (Jüri Kilm). Talud aeti kõik laiali, üks viidi ühte, teine teise kohta (Anna Kolberg) - osa Hernemaa, Varangu poole ja isegi Kunda rajale, nii et suurest Selja külast ei jäänud enam jälgegi (Jüri Kilm). Selja mõis, kus kasvatatud head ja suurt karja, vajanud karjakasvatamiseks palju maad, eriti kultuurheina jaoks. Suvel olnud mõisal 75-80 karilooma, lisaks 30 künnihärga karjas. Talveks jäetud aga keskmiselt 30 karilooma alles.(Jaan Alto)
Varangu mõis planeeriti hilja (90-ndail aastail). Kuuendikumaa eraldamisel võttis mõis ka siin osa talumaad ära, kuid lammutati ainult üks talu. (Jaan Pärk, Johannes Traus)
Veltsis, kus maade mõõtmine sündinud kahel korral, võetud talumaid kahel korral ära. Esimesel talumaade äravõtmise korral andnud mõis maata jäänud talupoegadele asustamiseks endiseid metsa- ja karjamaid, mida oli lasknud just enne seda põlluks teha. (Joosep Maiblum) Ka teistkordse mõõtmise ajal umbes 1881. aastal võttis mõis talude põllud (need olid vallamaal) ja pani vabadikud sinna asemele. Nii pikkamööda eraldunud mõis külast ja kui vana küla üks ots ulatunud kunagi päris mõisa alla, on see nüüd hoopis eemal. (Joosep Maiblum)
Kisuveres lõhuti maade kruntidesse jagamisel kolm talu, mis asunud täiesti talumaal ja veeti külast välja eemale metsa servale, nii vahetanud mõis juba mitmendat puhku mõisamaid talumaade vastu. (Jaan Kadapik)
[Umbes] samal ajal, kui sündis talumaade kruntidesse rajamine ja vallamaade vahetamine, toimus ka mitmel pool kuuendikumaa talude lammutamine (Jaan Kadapik).
Nii olevat umbes 65 aastat tagasi Kandle mõis lammutanud õige palju talusid, ligikaudu 12 - 13 krunti. Naine teinud veel toas leiba, kui meest aetud välja hütti lammutama. (Gustav Lichtermann, Joosep Possu)
Samuti lammutanud Vatku mõisnik terve rea mõisa põllul asunud popsikohti; nad viidud eemale nõmmele. (Ants Ollin)
Üks teade kõneleb lõpuks veel mõisamaa talumaade vastu vahetamisest isegi käesoleval sajandil, mis toimunud Selja mõisas 25 aasta eest (Jüri Kilm).
EKLA, f 199, m 57, 141/8 < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)