Suusõnaline traditsioon - Hariduslik olukord

Kuni koolide asutamiseni, mis algas Haljala kihelkonnas suhtelisel õige hilja, sest suurem osa koole on asutatud pärast 1860. aastat, ei saa ka kõnet olla mingist nimetamisväärsest hariduslikust erksusest Haljala kihelkonnas.
Kohalikest pastoritest ei ole avaldanud ükski oma tegevuses haridussõbralikkust, mida peegeldab nii kujukalt kihelkonnakooli puudumine Haljalas. Alles 1871. aastal tulnud kihelkonnakooli asutamine päevakorrale, kuid ka siis ei jõutud kooli asupaiga vaidlustest kaugemale ja kogu kavatsus jäi teostamata. (konvendi protokoll, 1871) Sama haridustuimad olnud ka mõisnikud, nii tegutsenud Haljala kihelkonnas varemal ajal koolitaolise õppeasutusena kauemat aega nn köstrikool kirku juures, kus õpetuse andjaks oli kohelkonna köster. Juba 1738. aastal mainitakse selle kooli olemasolu, kuid sealgi õpetati ainult lugemist. (Visitatsiooni protokoll, 28.06.1738) Köstriõpetust said aga kasutada ainult kiriku läheduses elutsevad lapsed, kaugelolijad jäid ilma sellestki. Mujal, kuhu köstri õpetus ei ulatunud, õpitud lugema mõne juhuslikult lugeda oskava külaelaniku abil. (Visitatsiooni protokoll 14.06.1745) Käidud [selle lugeda oskava külaelaniku] pool lugemas piiblit ja makstud mõnikord ka väikest tasu sellisele loetajale. Niiviisi levinud vaevaliste sammudega lugemisoskus põlvest põlve ikka kaugemale. (Juhan Nulbach) Sügiseti viidud lapsi kirikuõpetaja juure katsumisele, kus köster aidanud mahajäänumaid pisut edasi (Visitatsiooni protokoll, 1757). Paremini lugeda oskajad saanud kiitust ja vahel pisikesi kinkegi, mille üle oldud õige uhked (Magnus Rosenbaum). Ka käinud kirikuõpetaja lapsi kodus visiteerimas (Visitatsiooni protokoll, 1775).
Alatasa kõvenevate konsistooriumi korralduste tõttu, kus nõuti, et lugeda mitteoskajaid ei võetaks enam armulauale, hakkasid lõpuks ka õpetajad enam rõhku panema lugemise õpetamisele. Sügiseste katsumiste aega pikendatud 4-5 nädala peale ja igalt leerilapselt hakatud nõudma lugemisoskust. (Visitatsiooni protokoll, 14.06.1745)
Koolisid polnud aga Haljala kihelkonnas veel 1837. aastalgi olemas, nagu selgub selle aasta visitatsiooni protokollist. Järgmiste aastate kohta puuduvad visitatsiooni protokollid ja koolide aruanded. Esimene aruanne koolide kohta on säilunud kirikuarhiivis 1843. aastast, seal on juba mainitud neli külakooli: Eskul, Kavastus, Võles ja Idaveres. (Schulbericht von Jahre 1843.) Esimesena oli asutatud, nagu selgub koolide kroonikaist, Esku külakool 1840. aastal (Koolimäe (end Esku) kooli kroonika).
Igatahes algab 1840.-ndate aastatega kihelkonna hariduselus suurem tõus ja sajandi keskpaiku leidunud ikka igas külas inimesi, kes osanud juba lugeda (Juhan Nulbach). Kui vilets oli aga see oskus veel tolgi ajal, seda näitab lugu, mida jutustati Vatku küla kohta. Uue seaduseraamatu lugemiseks polevat Vatkus leidunud ühtki inimest. Siis palgatud väljaspoolt keegi mees, kes käinud vallatalitaja juures nii kaua lugemas, kuni raamat läbi olnud. (Ants Ollin)
Ilmsemast haridusliku järje tõusust võib kõnelda Haljala kihelkonnas alles läinud [XIX] sajandi teisel poolel, mil koolide võrk muutus juba tihedamaks. 1840-ndate aastate esimestele kooliasutamistele järgnevad uued tõusuaastad alles 1860-dail aastail. Eriti silmapaistev on 1862. aasta ja 1863. aasta. 1860. aastal oli kogu kihelkonnas veel kõigest viis kooli: Sagadis, Võles, Idaveres, Loobul, Vatkus (Schulbericht vom Jahre 1860), 1862. aastal aga juba üheksa kooli: Sagadis, Võles, Essus, Loobul, Kihleveres, Aasperes, Vatkus, Varangul, Kavastus (Schulbericht vom Jahre 1862), ja 1863. aastal on külakoole Haljala kihelkonnas juba kaksteist: Sagadis, Vanamõisas, Essus, Loobul, Kihleveres, Vatkus, Aasperes, Varangul, Kavastus, Metsikus, Andjal, Kandles (Schulbericht vom Jahre 1863). 1866. aastal asutatakse kool ka Vihulasse (Schulbericht vom Jahre 1866).
1867 aastal puuduvad koolid veel ainult Velstis, Seljal, Karulas ja Annikveres (Schulbericht vom Jahre 1867). Järgmisel, 1868. aastal asustataksegi koolid Seljale ja Karula koos Annikverega asutavad ühise Iilpalu kooli (Schulbericht vom Jahre 1868), kuid Veltsi jääb selgi aastal veel ilma koolita ja viimasena asutab omale kooli Veltsi mõis 1876. aastal (Schulbericht vom Jahre 1876).
Läinud sajandi teisel poolel oli haridusliku taseme tõusmiseks tekkinud ka teiselt poolt soodsamad eeldused. Teoorjusest vabanemine lõi pinna majanduslikule tõusule ja rahva iseseisvumisele, mis ei jätnud hariduselu vilgastamata. Eriti ilmselt on mõjutanud haridusliku järje tõusmist taludeostu aeg. Kihelkonna osad, kus talud omandati varemalt, sammuvad hariduslikultki teistest ees. Nii on Metsiku, Salatse ja nende lähem ümbrus ilmselt teistest kihelkonna osadest omal ajal ette jõudnud oma vaimses arengus. (Johannes Hammer) Ärkamisaegne elevus kajastus seal elavamalt kui kusagil mujal Haljala kihelkonnas. Omal initsiatiivil asutasid Liiguste mehed omale suurema kooli ja Salatse mehed tõid Kalevipoja kooli Rakverest Salatsele. (Arnold Lindam)
Ühes koolide juurdetulekuga 60-dail aastail paranes ka neis toimuv õpetuseandmine. Kui 40-dail ja 50-dail aastail külakoolid pidid leppima mõne juhuslikult paremini lugeda oskava talumehe õpetusega, siis hakkasid 60-dail aastail tulema juba paremini ette valmistatud (enamasti kihelkonnakooli haridusega) õpetajad. 1863. aastal saab näiteks Metsiku õpetajaks Kristjan Brindfeldt, kes olnud üks tublimaid ja kes peale kirikulaulu ja katekismuse andis lastele juba muidki teadmisi. (Magnus Rosenbaum) Eriti kaugele viinud ta õpilased rahkenduses. Tolleaegne kirikuõpetaja Thomas Striedter astunud sellele liigsele rehkendusõpetusele ägedalt vastu, nõudes koolikatsumistel, et lastele ei õpetataks peale nelja algtehte muid matemaatilisi tehteid. (Villem Villberg)
Igatahes see erksamate õpetajate tulek tõi omalt poolt kaasa elevust ka seltskondlikku ellu; hakati asutama laulukoore, mängima näitemänge, ajalehe lugemine sai rahvale omasemaks. Selle tegevuse lähem puudutamine on aga järgmise - ärkamisaega käsitleva - peatüki ülesandeks.
Haljala kihelkonna üldise haridusliku arengukäigu iseloomustamiseks olgu rõhutatud veel püsivat tõusu käesolevale sajandile lähenedes. Ärkamisaegsele koolide asutamisele järgnes käesoleva sajandi alul ministeeriumikooli asutamine Vihulasse ümberkaudse rahva initsiatiivil. (Villem Altmann)
Mõistagi oli õpetajate hariduslik tase ärkamisaja järel ka Haljala lihelkonnas võrratult kõrgem varasemast. Venestuslaine koolides asendas küll mõnegi õpetaja umbkeelse venelasega, kes tihti oli oma õpetajavõimeilt ja vaimsuselt allpool keskpärast, kuid üldist arengukäiku see siiski polevat suutnud halvata. (Villem Villberg) Käesoleva sajandi alul hakkasid mõned taluomanikud oma lastele andma juba kaugematki kooliharidust, saates neid linna keskkooli ja võimaldades niiviisi pääsu ülikooligi.
Koolide eneste paremaks muutmise ja üldharidusliku taseme tõusuga käis kaasas ka ärkamisajal alanud seltskondliku tegevuse areng. Käesoleva sajandi alul tekkisid mitmele poole põllumeeste seltsid (Haljala Põllumeeste Selts asutati 1910. aastal) (Juhan Nulbach), tuletõrje seltsid, ühiskauplused (Vihula Kaubatarvitajate Selts asutati 1906. aastal (Villem Villberg), raamatukogu ühingud (Varangu lugemisring asutati 1907. aastal) (Johannes Traus), neis ei avaldunud küll silmapaistvalt üllatavat tegevust, kuid mõjusid omajagu arendavalt rahvale edasi.
Järgnevas tooksin detailsemaid andmeid selle arengu kohta üksikute koolide ajaloo kaudu, mis on koostatud peamiselt vastavate koolikroonikate, kuid ka suusõnaliste lisateadete najal.
EKLA, f 199, m 57, 206/13 (III.7) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)