Suusõnaline traditsioon - Hariduslik olukord - Esku-Koolimäe algkool

Nagu eelpool juba öeldud, asutati Haljala kihelkonnas esimese külakoolina
Esku-Koolimäe algkool.
Esku külakool asutati 1840 aasta sügisel. Kooli asutas Sagadi mõisnik Paul Eduard v. Fock. (Koolimäe kooli kroonika)
Esimeseks kooliõpetajaks oli Juhan Joosepi poeg Veinmann, keda Sagadi mõisnik v. Fock oli saatnud Peetri kihelkonda Ataste mõisa õppima, kus ta sealses koolis õppinud, et saada õpetajaks, sest vana Landrath tahtnud isegi kooliõpetajat oma mõisa piirkonnast. (Gustav Veinmann)
Esimesed viis aastat, so kuni 1845. aasta kevadeni asunud kool kooliõpetaja Juhan Veinmanni isa majas Kone postitalus Sagadi Metsanurga külas. Esimesel õppeaastal käis koolis 12 õpilast. Kooli peeti neli päeva nädalas. Ruumi puudusel jagati lapsed kahte ossa: esimesel kahel päeval käisid õppusel kuus õpilast ja järgneval kahel päeval teised kuus. Koolis õpetati eesti keeles lugemist, kirjutamist, arvutamist, kirikulaulu ja usuõpetust. (Koolimäe kooli kroonika)
Klassiruumiks oli tavaline talumaja kamber. Kui 1845. aastal ehitas mõisnik Eskule abikiriku (kabeli) ja sinna juurde köstri (rahvakeeli - laulumehe) maja, koliti ka kool üle Eskule ja Juhan Veinmann võttis endale ka köstri kohused. Kooliklassiks sai tema korter, mis oli ühtlasi kaugematele õpilastele internaadiks. Igal aastal oli siis keskmiselt 18-20 õpilast koolis ja koolis käidi endiselt neli päeva nädalas. Kesknädal ja laupäev olid õpilastele vabad päevad. Mööbliks oli klassis suur laud, mille taga istusid lapsed, need, kes laua taha ei mahtunud, kükitasid maas. Säärases olukorras kestis õppetöö 32 aastat. Õpetaja palgaks oli 6 vakka rukist, 6 vakka otra. Palka maksid õpilaste vanemad - igaüks 12 toopi kumbagi vilja. (Koolimäe kooli kroonika)
Kooli võis võtta ainult neid lapsi, keda mõisnik heaks arvas lubada. Kuna kooliealiste laste arv tõusis, hakati kaaluma võimalusi uute kooliruumide ehitamiseks. Kohalik mõisnik tuli siin vastu, lubades terve selle maja, kus seni kooli peeti, vallale. Ruumide suurendamiseks ühendati selles majas asuvad õpetaja ja metsavahi korterid; nii saadi õpetajale uus elutuba, klassiruum ja õpetaja endisest sahvrist ümberehitatuna õpilaste internaadiruum. Saadud maja tasuks pidi vald ehitama mõisale uue metsavahimaja. Suurendatud ja uuendatud ruumes töötati 1877.-1889. aastani. Koolis käis ligikaudu 40-50 õpilast. (Koolimäe kooli kroonika)
1883. aastal lahkus Veinmann ja tema asemele sai tema poeg Gustav Juhani poeg Veinmann. (Koolimäe kooli kroonika)
1888. aastal hakati uuesti nõu pidama uue koolimaja ehitamiseks. Samal aastal peeti ka Sagadi koolimajas lastevanemate koosolek, kus kaaluti 5-klassilise ministeeriumikooli asutamisvõimalusi. Koosoleku korraldasid Sagadi koolivanem Juhan Valter ja Esku koolivanem Taniel Mühlbach. Ministeeriumikooli asutamine tunnistati koosolekul põhimõtteliselt vajalikuks, kuid kooli asupaiga suhtes ei jõutud mingisugusele kokkuleppele. (Koolimäe kooli kroonika)
Mõisaomanik, kes ministeeriumikooli asutamist sugugi ei pooldanud, ruttas vallale seega ette, et ehitas enda kulul Eskule kooli ja köstri tarvis 1889. aastal uue maja. Tegelikult oli see ikkagi köstri maja, kuna kooli pidamiseks tuli igal sügisel küsida mõisniku käest kooli jaoks ruume. Sealjuures olnud mõisnik nii formaalne, et suusõnaline palve jäeti tähelepanemata ja ainult kirjalik palve suutis midagi korda saata. Kui mõisnikule mõni sõna palve tekstis ei meeldinud, saatis ta palve tagasi: nii ei meeldinud Fockile ükskord palves sõna koolimaja, mille asemel pidi olema laulumehe maja. Siiski kestis selles majas koolitöö 30 aastat. (Koolimäe kooli kroonika)
Suurem osa lapsi Esku koolis olid rannalapsed - Lobilt, Lahelt ja Koolimäelt. Nii oli mõnel neist käia väga kauge, 7-10 kilomeetrit, siis tõsteti juba ammu enne Ilmasõda küsimus üles, et kool saaks viidud rannale lähemale. Alles 1919. aastal toodi kool tema praegusele asukohale Koolimäele (Koolimäe kooli kroonika) ja õpetajaks oli ikka edasi G. Veinmann. Praegune koolijuhataja on Robert Kleesment (Gustav Veinmann).
EKLA, f 199, m 57, 213/7 (III.7) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)