Suusõnaline traditsioon - Hariduslik olukord - Idavere-Maheda algkool

Vanuse poolest järgnes neile [Esku-Koolimäe, Kavastu, Võle] koolidele Idavere-Maheda algkool. Kooli kroonikas nimetatakse kooli asutamisajana 1847. aastat, kuid ülalmainitud kooli tuleks asutatuks pidada juba 1843. aastal (Schulbericht vom Jahre 1843). Kooli asutajaks ja ülalpidajaks oli Idavere mõisnik parun Tiesenhausen. Tema andis koolile kasutada mõisa päralt oleva maja, mis asus praeguse koolimaja vastaspoolsel Maheda järve kaldal. Nimetatud koolimaja asunud Hiiekünkal. (Anna Lank)
Esimeseks kooliõpetajaks oli Mart Hirtentrei, kes olnud iseõppija ja polnud kunagi kooliharidust saanud (Idavere-Maheda kooli kroonika).
Õpilasi olnud 1849. aastal 7 poissi ja 7 tütarlast ja 1869. aastal olnud koolikohustuslusi üldse 61, neist käis koolis 14 poisslast ja 14 tütarlast (Idavere-Maheda kooli kroonika). Peale 1850. aastat olevat kool mõned aastad seisnud. Vanade inimeste andmeil käinud siis lapsed Varangul koolis. Koolimaja Varangul küll tol korral ei olnud ja koos käidud talutares. Istuti pinkidel ja loeti piiblit, testamenti; kirjutati tahvlitel, mida tuli põlvedel hoida. Hiljem tehtud pinkide ette pikad lauad (Idavere-Maheda kooli kroonika).
1870. aastal loobub Hirthentrei kõrge vanaduse tõttu ametist; ta oli töötanud juba üle 20 aasta (Idavere-Maheda kooli kroonika) ja tema asemele saab 1871. aastal Jüri Pihlak. Pihlak on Põltsamaa kihelkonnakooli haridusega. (Idavere-Maheda kooli kroonika)
Palka saab J. Pihlak 67 rubla aastas ja peale selle on tema kasutada koolimaa (Idavere-Maheda kooli kroonika). 1871. aastal on koolikohustuslisi 58, neist käisid iga päev koolis 11 poissi ja 10 tüdrukut. Ühel päeval nädalas käisid 3 poissi ja 8 tüdrukut.
Jüri Pihlak töötas kuni 1876. aastani ja nimetatud õpetaja kohale sai Johan Möller, lõpetanud Kunda seminari (Idavere-Maheda kooli kroonika). Õpetaja palk 120 rubla (Idavere-Maheda kooli kroonika).
1877. aastal ehitati uus koolimaja järve teisele kaldale (Idavere-Maheda kooli kroonika).
1884. aastal tõsteti õpetaja palk 135 rubla peale: 100 rubla sai vallalt ja 35 rubla mõisalt (Idavere-Maheda kooli kroonika).
Koolikursus võeti läbi kolme aastaga, kusjuures I-III klass olid ühes komplektis. Õpilased istusid pikkades pinkides, kuhu mahtus 6-7 õpilast. Vajaduse korrla karistati lapsi vitstega. (Idavere-Maheda kooli kroonika)
1893. aastal lahkub J. Möller ja asub põllumehena elama Hulja valda Tirbiku külla. Samal aastal valitakse Varangu valla poolt Idavere koolile õpetajaks Jüri Maasing, kuid juba 1896. aastal on Idavere koolil uus õpetaja Karl Tiganik, kes endale hiljem nimeks võttis Aleksandrov, kuna rahvas sõimanud teda Siganikuks. K. Tiganik oli Tartu Treffneri gümnaasiumi haridusega. (Idavere-Maheda kooli kroonika)
1900. aastal saab õpetajaks Eduard Linnamaa (Jõhvi pedagookikaklassi lõpetaja) ja 1904. aastast on õpetajaks Jaan Piibemann (Tartu seminari lõpetaja). Jaan Piibemanni järel, kes 1960. aastal suri tiisikusse, on õpetajaks natukene aega tema poeg Eduard Piibemann, kuid 1911. aastast peale kuni 1912. aastani on kooliõpetajaks Anton Schmidt. (Idavere-Maheda kooli kroonika)
1912. aasta sügisest kuni 1918. aasta sügiseni on kooliõpetajaks Voldemar Lank (Idavere-Maheda kooli kroonika). Kuni Voldemar Lankini toetanud Idavere mõisnik enda asutatud kooli 100 rublaga, mis läks kooliõpetajale palgaks, kuid V. Lankist peale enam mõisnik oma toetust ei andnud, mida Lank kirjuatb oma ebameeldiva visiidi arvele, mille ta parunile teinud. Siitpeale oli kooli ülalpidajaks täielikult Varangu vald. Palka sai V. Lank 1912.-1915. aastal 230 rubla, mis seejärel tõusis 350 rublani. Kõrvalteenistusena oli V. Langil rõugepaneja palk ja Varangu ja Vihula valdade ja Haljala Tuletõrje Seltsi kirjatoimetaja palk kuni 15 rubla aastas. (Idavere-Maheda kooli kroonika)
Peale 1917. aastat sai V. Lank asutatud Haljala valla sekretäriks. Kuna ta õpetajaametist ei tahtnud loobuda, võttis ta endale asetäitjaks Haljala köstri Friedrich Rodima, kes töötas koolis kuni 1918 aasta Lõpuni. (Idavere-Maheda kooli kroonika)
Kool töötas kogu aeg 3 klassiga ühes komplektis. Õpilaste arv kõikus 25-30 vahel. Õppeaeg kestis 15. oktoobrist kuni 15. maini. Õppeainetest oli esikohal usuõpetus, teised ained kõik vene keeles. Kooliraamatuist: Mohrfeldt "Piltidega piiblilugu", Kampmanni lugemik, "Russkaja retð", "Russkaja slovo", Eineri „Eesti keele grammatika“, „Matemaatika raamat“ - Pravdin ja Mühlmann. Igal aastal pidi lastele selgeks õpetatama 15 kirikulaulu, mida pastor ette kirjutas. (Idavere-Maheda kooli kroonika)
Idavere kool asus Tallinna II inspektori rajoonis ja revidendiks oli inspektor Martin Hansen, kes käis kooli revideerimas ühe aasta tagant (Idavere-Maheda kooli kroonika). 1915. aastal käis kooli revideerimas ka direktor Rogosinnikov. Õpetaja V. Lanki lõpuaastal olid koolis sees enamlased, kes hävitasid kooli arhiivi (Idavere-Maheda kooli kroonika).
1918. aasta sügisest peale oli õpetajaks Gustav Kaasik (Liiguste ministeriumikooli pedagoogikaklassi lõpetaja). Koolitöö kestis 15. oktoobrist 15. aprillini. Õpetus oli eesti keeles ja esimeseks võõrkeeleks vene keel. (Idavere-Maheda kooli kroonika)
Vabadusssõja ajal õppetöö koolis seisis. Praegu on kool 6-klassiline ja kooli juhatajaks on Friedrich Lassur (Rakvere õpetajate seminari haridus).
1922. aastal ehitati vanale koolimajale juurde uus osa. (Idavere-Maheda kooli kroonika)
EKLA, f 199, m 57, 218/22 (III.7) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)