Suusõnaline traditsioon - Hariduslik olukord - Põdruse ja Katela koolid

Järgmiste koolidena tuleks käsitada Essu mõisniku poolt asutatud Katela ja Põdruse koole. Kumb neist koolest on varem asutatud, on teadmata, teatakse vaid öelda, et need koolid on mõlemad väga vanad (Juhan Nulbach).
Üks Essu koolest figureerib juba 1861. aasta kooliaruandes (Schulbericht vom Jahre 1861). Asutamisel andis Essu mõisnik Põdruse koolile natukene maad kooliõpetaja tarvis, rahvas pidi ahjukütist vedama ja valgustuse eest raha maksma. Nii kestnud see kooli ministeeriumi alla minekuni, umbes 1895. aastani. Siis võttis mõis ära ka kooli koha ja vald pidi tasuma tervena õpetaja palga. Ainult sel juhul, kui saadi mõni mõisnikule meeldiv õpetaja, makstud mõisa poolt osa õpetaja palgast. (Juhan Nulbach)
Esimeseks õpetajaks oli Põdrusel keegi Laksmann. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist ja peastarvutamist. Laksmanni järele umbes 1870.-1880. aastal oli Põrdusel kooliõpetajaks üks Tartumaa mees nimega Kristjan Viru, kes olnud juba õpetatum mees ja laiemate huvidega. Ta juhatanud ka kiriku laulukoori. (Juhan Nulbach)
1881. aastast oli õpetajaks Juhan Gleitsmann (Simuna kihelkonnakool)
1889. aastast Konrad Roogt. 1898. aastast Johannes Ernits (Jõhvi pedagoogikaklass). 1901. aastast kooliõpetaja asetäitjana Johannes Anton (Risti kihelkonnakool). 1906. aasta veebruarist Johannes Inthal (Narvas kooliõpetaja eksami sooritanud) ja 1912. aastast Jaan Viltrop. (Schulberichten)
Praegu asub kool vanas Põdruse postijaama hoones, kuhu ta üle viidi juba kaheksa aasta eest (Juhan Nulbach).
Katela külakoolis, mis samuti asutati Essu mõisniku poolt, oli esimeseks kooliõpetajaks Laksmanni naise vend Jaan Nõmtak. Ametilt olnud Nõmtak mõisa väljavaht. Oma koolikohustusi täitnud ta päris ausalt. Vahest kui kooli minnes ei leidnud ta ühtegi last eest, otsinud ta need kodudest parsilt üles. (Juhan Nulbach) 1871. aastast oli õpetajaks Jaagup Klaas (Schulbericht vom Jahre 1871).
1883. aasta kooliaruandest, kus juba mõlemad Essu koolid (Põdruse ja Katela) eraldi koolidena esinevad, näeme, et juba 1879. aastast peale olnud Katelas kooliõpetajaks Aleksander Greenberg (Kunda seminari haridus), 1893. aastast Hans Kikkas (Viljandi linnakooli haridus), 1899. aastast Rudolf Suuder (Schulberichten) ja 1907. aastast kuni 1909. aasta sügiseni Eduard Wiederkomm ja 1909/10 oli kooliõpetajaks Voldemar Lank (Mart Lepik).
Lanki ajal, 1910. aasta veebruaris põles Katela koolimaja maha ja koolipidamine jäi soiku kuni 1911. aasta sügiseni, mil õpetajaks sai Jakob Siim, kellele 1912. aastal järgnes Gustav Pihlak. Koolipidamine sündis nüüd ühes talumajas, kuid varsti suleti see kool lõpulikult ja lapsed hakkasid käima Põdruse koolis. (Mart Lepik)
EKLA, f 199, m 57, 234/6 (III.7) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)