Ajalooline traditsioon: Haljala.
|
Suusõnaline traditsioon - Hariduslik olukord - Aaspere (Võipere) algkool
Võipere kool asustati umbes 1861. aastal (Sculbericht vom Jahre 1862). Aaspere mõisnik Dellingshausen andis selleks ehitusmaterjali, kandis koguni ehituskulud ja vald vedas ehitusmaterjali kokku. Esimene koolihoone asus praeguse maja lähedal. (Sculbericht vom Jahre 1862) Esimeseks õpetajaks oli Johan Joonase poeg Akperg (Võipere kooli kroonika), kes oli mõisa kulul Simuna kirikukoolis õpetaja ametiks ette valmistunud (Võipere kooli kroonika).
Mõisa poolt oli õpetajale palgana 15 tessatini suurune maatükk kasutada, kuna vald andis kütte ja valgustuse. Joh. Akperg töötas 1893. aastani, kuna pidi venestusaja tulekul lahkuma keele mitteoskamise pärast. Tema asemele tuli Otto Andrese poeg Reinok (Tartu seminari haridusega). Palgaks oli Reinokile valla poolt 150 rubla ja mõisalt 75 rubla, kuna koolitalu anti rendile, mille rendiraha sai õpetaja omale. O. Reinok oli Aaspere kooli peal kuni 1895. aastani ja läks siis Liiguste ministeeriumikooli peale. Temale järgnes Juhan Lubi (linnakooli haridusega) (Võipere kooli kroonika), kes oli kooli peal kuni 1898. aastani (Sculbericht vom Jahre 1898/99), mil tema asemele valiti vallavolikogu poolt Jüri Kuljus (kihelkonnakooli haridusega). Tema oli Aasperes seltskonna elurajaja ja oma ametialaltki üks tüsedamaid mehi (Magnus Rosenbaum). Tema ettevõttel hakati korraldama pidusid, asutati pasunakoor; tema istutas koolimaja ümber viljapuuaia. Ta lahkus 1902. aatal Aserisse (Võipere kooli kroonika) ja tema asemele sai õpetajaks Julius Appelberg (Tallinna linnakooli haridusega). (Sculbericht vom Jahre 1902/03) Appelbergi ajal puudus see seltskonna elevus, mis olnud tema eelkäija ajal ja isegi Ado Kuljus (Võipere kooli kroonika), kes Võipere kooliõpetajaks sai 1906. aastal (Sculbericht vom Jahre 1906/07), ei suutnud luua seda, mida oli loonud tema vend Jüri. Ado Kuljus lahkus 1912. aasta sügisel ja temale järgnes 1913. aastal Gustav Jürgenson (linnakooli haridusega), kes lahkus 1915. aastal. Peale G. Jürgensoni töötas asetäitjana Oktavia Maasing ja 1915. aasta sügisel valiti Aaspere vallavolikogu poolt õpetajaks Arnold Kaarli poeg Lindam (kutseharidusega), kes varem töötas Käsmu koolis. (Võipere kooli kroonika)
Uus koolimaja, kus praegu kool töötab kuue klassiga, valmis 1929. aasta sügisel. Kooli ehitusega tehti algust 1928. aasta suvel. (Arnold Lindam)
EKLA, f 199, m 57, 240/1 (III.7) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)
|
|
NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist
või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil
haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile! |
|