Suusõnaline traditsioon - Hariduslik olukord - Selja algkool

Kooli asutamisaega täpselt ei teata; vanemate inimeste mälestuse järele asutati kool 1860.-1865. aasta vahel (Selja kooli kroonika), kuid nagu kooli aruandeist selgub, puudunud Seljal kool veel 1867. aastal ja alles 1868. aastal saanud Selja mõis endale kooli asutatud (Sculberichten). Kooli asutanud kohalik mõisnik. Alul töötanud kool mõisa peretoas ja kooli praegusesse kohta Selja külla toodi ta alles 1869.-70. aasta vahel. (Selja kooli kroonika) Mõis ja vald ehitasid ühiselt puust koolimaja, mis püsis kuni 1904. aastani. Nimetatud aastal ehitati uus telliskivist koolimaja. (Selja kooli kroonika)
Kooliõpetaja palgaks oli koolikoht (Selja kooli kroonika).
Esimeseks kooliõpetajaks oli 1868. aastal Jaan Mänd (Sculbericht vom Jahre 1868), peale Mändi keegi Bergmann, Peppig, Pärn (Selja kooli kroonika) ja 1883. aastast August Raik, Cristoph Roots 1891. aastast, 1893. aastast Jüri Annapuu (Aleksandrikoolist), 1901. aastast Julius Truuverk, 1906. aastast asetäitjaõpetajana Gustav Uustalu (Sculberichten), siis Seil ja seejärel Karl Kirschbaum (Selja kooli kroonika).
Koolikoht oli viimasena tarvitada August Raikil. Veel 1890. aastal oli koolil kõrvaliste ruumidena tarvitada rehetuba, ait ja laut; hiljem, kuni 1916. aastani, tarvitati kooli rehetuba vaestemajana, mis alles ülalnimetatud aastal lammutati ja ehitati uus vaestemaja. Kui koolimaa mõisamaade külge liideti, jäi kooliõpetaja maast ilma ja palk maksti siis rahas mõisa ja valla poolt. (Selja kooli kroonika)
Julius Truuverk oli õpetajaks kuni 1905. aasta detsembrini, mil ta karistussalkade, madruste, poolt kinni võeti ja selle järele kolmeks aastaks Tomski asumisele saadeti. 1906. aasta jaanuarist kuni 15. oktoobrini oli Selja koolis asetäitjaõpetajaks G. Uustalu. (Selja kooli kroonika)
Õppekeeleks kuni 1905. aasta revolutsioonini oli vene keel, alles peale 1905. aastat võis kahel esimesel õppeaastal tarvitada emakeelt. Koole revideeris rahvakoolide inspektor 3-4 aasta jooksul üks kord ja peale selle veel revideeris koole kohalik kirikuõpetaja. Koole revideerimas käis kiriksaks ühes mõisnikuga kuni 1918. aastani. (Selja kooli kroonika)
Kooliõpetajale, kes mõisnikule meeldis, maksti 50-100 rubla lisapalka ja anti lapikene maad kartulite mahaistutamiseks. Mõisniku poolt tehti kuni 1910. aastani koolilastele jõulupuu ühes kingitustega. (Selja kooli kroonika)
Kooli kütteks andis mõis 10 sülda puid, mida vald omal kulul kohale toimetas (Selja kooli kroonika).
Kooliõpetaja Seil olnud ka suurim seltskonnategelane: korraldanud pidusid ja toimetanud vabatahtlikkude annetuste korjandusi, millise raha eest ostetud 1910. aastal pasunakoori tarbed. Seil olnud ka ühtlasi esimene pasunakoori juht, juhatades samal ajal ka laulukoori. Seil lahkus ametist 10. oktoobril 1915. aastal ja tema asemele sai õpetajaks Karl Kirschbaum, kes 1909. - 1915. aastani oli Varangu kooli peal. Sõja ajal jäänud laste kooliskäimine hooletusse. 1918. aasta juunist septembrini olid koolimajas, klassiruumes, saksa sõdurid sees ja õpetus sel ajal seisis. (Selja kooli kroonika)
1918 a. korraldati Saksa koolivalitsuse poolt neljanädalased saksa keele kursused. Kursuste korraldajaks oli Rakvere kirikuõpetaja Pauker, lektoriteks M. Okas ja gümnaasiumi õpetaja Johanson. (Selja kooli kroonika)
1918. aasta oktoobri alul kutsuti kõik kihelkonna kooliõpetajad Haljala pastori Nurmi poolt kirikumõisa kokku, et teha ametilepingud Saksa valitsusega. Koosolekul oli peale kirikuõpetaja ja kihelkonnakooli õpetajate ka Essu mõisa parun Ungern-Sternberg. (Selja kooli kroonika) Lepingule, millele kooliõpetajad pidid alla kirjutama, olnud palju paragrahve, nendest üksikuid mäletab K. Kirschbaum: “...kohustan Venemaast, Inglismaast lahti ütlema, nendega [mitte] mingit ühendust pidama ja töötama ainult Saksa riigi huvides ja seda täitma täpselt, mida nõuavad Saksa seadused...” (Selja kooli kroonika)
Saksa okupatsioonivägede lahkumisega ja Eesti omavalitsuse korraldusel heideti saksa keel kõrvale, selle asemele seati eesti keel ja võõrkeeleks jäi vene keel. 1918./19. aasta 18.-20. detsembril seisis koolitöö, kuna punaväe soldatid olid korteris klassiruumes.
Eriti okupatsiooni ajal olnud kooliskäimine loid. Sakslaste poolt maksti kooliõpetajale 150 marka palka. (Selja kooli kroonika)
EKLA, f 199, m 57, 246/9 (III.7) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)