Suusõnaline traditsioon - Hariduslik olukord - Vihula algkool

Vihula külasse asutati kool 1865. aastal (Vihula kooli kroonika). Esimene koolimaja asunud Abram Uukivi praeguse päriskoha, Krimmi talu maa peal. Kool on asutatud kohaliku mõisniku von Schuberti poolt, kes andis koolimaa vallale tasuta kasutamiseks. (Abram Uukivi)
Esimeseks õpetajaks oli Aabram Vebermann ja tema järglaseks Mart Mänd (Abram Uukivi). Vallalt sai õpetaja 300 rubla palka, mis oli tolle aja kohta parim. Mart Mänd oli ühtlasi vallasekretär, pidas ka palvetunde koolimajas ja mõisas. Juba tema ajal hakatakse õpetama vene keelt. Kasvatusabinõuks oli ihunuhtlus: pani lapsi põlvili ja silmili maha nurka. Selle tõttu olnud rahvaga vastuolu suur, kuid mõisniku ja õpetajaga läbisaamine hea. (Vihula kooli kroonika)
Kolmandaks õpetajaks oli Eduard Lanksep, keda valis vallavolikogu ja kes osutus tüsedaks tööjõuks ja tubliks seltskonnategelaseks. Asutas laulukoori ja võttis osa oma 20 lauljaga Tallinna laulupeost. Lanksepaga ärkab ka seltsitegevus; harjutatakse näitemänge ja korraldatakse pidusid, üks Lauri pere rehe all, teine koolimajas, et aga seal tantsida ei lubata, siis tantsitakse ühes talus, mille pärast Lanksepal tuleb Willingeni kaebusel minna haagrechti. Et aga seal olnud asja otsustajaks vabameelne mees, mõisteti pastori kaebus tühjaks. (Vihula kooli kroonika) 1892. aastal lahkub Lanksep ja tema asemele saab Joosep Volberg, ja aasta hiljem, 1893. aastal sai juba August Veinmann õpetajaks. (Vihula kooli kroonika)
1901. aastast peale on õpetajaks Joosep Volberg. Samal aastal kirjutatakse inspektor Orlovi poolt ette geograafiat ja rehkendust koolis vene keeles õpetada. (Vihula kooli kroonika)
1903. aastal tuleb uueks õpetajaks Aleksander Mõru. Hakavad ka käima ettevalmistused praeguse koolimaja ehitamiseks. Talurahvakomissar teeb ettepankeu asutada ministeeriumikool, kooliõpetaja Mõru toetab seda kavatsust, samuti toetavad ka nõunik Lindam, Jüri Tralman, vallatalitaja Abram Uukivi ja kirjutaja Nahvelt, kes tõi maja plaanigi. Kuid osa rahvast kardab kulusid. (Abram Uukivi, Vihula kooli kroonika)
Viimaks, kui komissar kohale sõidab, otsustatakse asi jaatavalt ja uue kooli asutamiseks ühendatakse Metsiku ja Vihula koolid. Uusi vaidlusi tekitab kooli asupaik, kuni viimaks ehitatakse uus koolimaja Metsiku (Annikvere?) külla Käntsa talu maa peale ja kool alustab oma tegevust 1904. aastal ministeeriumikoolina. Õpilaste arv suureneb ja tõuseb 97 peale. Inventari muretsemiseks hakatakse korraldama pidusid. Riik annab kooli ülal pidamiseks 1000 rubla. Õpetajateks on Aleks. Mõru, pr. Mõru ja Ziegel. (Vihula kooli kroonika)
1905. aastal saab uueks õpetajaks Ivan Kovaljev ja tema järel Veera Meier (Vihula kooli kroonika).
1906. aastal suurendatakse vene keele tundide arvu kümneni. 1909. aastal pannakse ette kooli sisse seada sõjaväeline õppus. Peale Aleks. Mõru lahkumist 1909. aastal saab uueks koolijuhatajaks Schmidt, ja 1911. aastal uueks õpetajaks Ziegeli asemele Vassili Soklov. Pärast, kui õpetaja Soklovi ja juhataj Schmidti vahel tekivad hõõrumised, tagandatakse Schmidt ja juhatajaks määratakse Soklov. (Vihula kooli kroonika)
Praegune juhataja on Johannes Hammer (alates 1924. aastast)
EKLA, f 199, m 57, 250/2 (III.7) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)