Suusõnaline traditsioon - Ilmasõda ja 1917. aasta revolutsioon

Ilmasõda puudutuvad traditsiooniandmed on õige kasinad: kõneldakse vaid sõjaväkke võtmisest, mis tegi põllutöö raskeks mahajääjaile ja mõjus mõnelegi majapidamisele lagastavalt. Erilisi sündmusi Haljalas Ilmasõja päevil polevat olnud.
1917. aastal peatusid Haljala kihelkonnas vene väed. Need tõid kaasa korrarikkumisi, sagenesid väikesed vargused (Karl Kirschbaum) ja kooliõpetajad kurdavad tolleaja kroonikais moraalse languse üle (Loobu ja Vatku koolide kroonikad).
Sõdurid olid sees peaaeegu kõigis mõisais: Aasperes, Loobus, Kavastus, Vihulas, Annikveres, Idaveres, Varangul. (Helene Lillakas, Taniel Uukado)Veebruarirevolutsioon erilisi sündmusi polevat toonud. Vallavalitsused tegutsevad endiselt edasi, kuid politseinikeks endiste urjädnikute asemele said kohapealt valitud miilitsamehed. (Karl Kirschbaum) Sõdurite pillerkaaritamised mõisais olnud revolutsiooni järele tavaliseks nähtuseks. Ühe niisuguse peoõhtu puhul põlenud ka maha Varangu härrastemaja, kus pidutsenud esimese eesti polgu osad. Umbes samal ajal 1917. aasta sügisel põlenud maha ka Idavere härrastemaja. (Ann Lank) Mõnede arvates olevat mõni mõisnike vihamees nad süüdanud (Juhan Nulbach), teiste arvates aga tulnud tule algus lihtsalt hooletute sõdurite käest (Jüri Rehelem), kolmandad oletavad, et mõisnik ise olevat lasknud süüdata (Anton Eskel).
Suuremaid muudatusi ja sündmusi toonud juba Oktoobrirevolutsioon. Eriti elavalt kajastunud enamlise revolutsiooni võit Vihulas, Varangul ja ranna ääres, kuigi rannas iseäralisi sündmusi sellest tulenevalt ei olnud. Üldine meelsus olnud seal ainult vastuvõtlikum. (Karl Kirschbaum, Gustav Topro)
Vihulas ja Varangul loodud kohe uued vallavalitsused, Vihulas vallasekretär Rääbuse (Valdek Treiberg) ja Varangul sekretär Gustav Vinki õhutusel, kes olnud mõlemad enamlise voolu pooldajad (Karl Kirchbaum).
Vihulas tekitanud suuri kisklemisi valla volikogus Lenini I dekreet, mille järgi tuli luua tööliste, soldatite ja talupoegade nõukogu. Vaidlused tulid sellest, et samal ajal nimetatud Vene keskvalitsuse dekreediga tuli ka Eestimaa nõukogu dekreet. Viimases aga oli sõna “talupoegade” asemel “maatameeste”. Ühed tahtnud toimida Lenini, teised Eestimaa dekreedi järele. (Valdek Treiberg) Samu vaidlusi olnud ka Võsul nõukogude asutamisega, kus lõpuks jäädud siiski Eestimaa dekreedi juurde ja antud hääleõigus ainult maatameestele või nendele peremeestele, kes ei pidanud teenijaid. Hääleõigusest jäänud ilma ka need peremehed, kes tarvitanud abitööjõuna omi lapsi. (Hans Väinaste) Sama otsus tehtud ka Varangul (Karl Kirschbaum).
Vihulas jäänud aga asi esialgu lahtiseks. Veidi hiljem, kui selgus, et võim oli siiski täiesti enamlaste käes, käidud ka seal sama otsuse järele. Rääbuse, kes olnud kogu liikumise hing, juhtimisel võetud siis kohe mõisad ja vallalvalitsus üle ja ühendatud valla ning mõisate majapidamine üheks tervikuks, mida hakkas juhtima Rääbus. Rääbus olnud väga korralik ja osav töömees ja selle tõttu hakanud Vihulas nende asi väga hästi arenema. Raamatupidamine olnud tal alati väga täpis, kuigi tol ajal sellised majanduslikud õiendused jäänud üldiselt ja kõigil korratuks. Muidugi olnud ka vallamaksude tasumine juhuslik ja uus vallaasjaajamine sündinud peamiselt ülevõetud mõisaist saadud tulude najal, mis, nagu öeldud, olid ühendatud üheks majapidamiseks vallaga. (Valdek Treiberg)
Väga ruttu asutatud Vihulasse ka punakaart Karula elaniku Lembergi juhatusel. Kohe soetatud sellele omakaitse väeosale ka relvad. See kohalik punakaart koosnenud peamiselt Karula meestest ja olnud ainus omalaadne organisatsioon kihelkonnas, käies mõju avaldamas ka naabervaldadele, kus enamlaste asi nii kiiresti ei edenenud. Nii käinud nad Palmses ja lasknud sealseil maatameestel vallavalitsus üle võtta. (Valdek Treiberg, Hans Väinaste)
Punakaardi kõrval oli ka miilits, mille ülemaks olnud Johannes Uukareda. Salatsel aga, mis üsna Vihula külje all, tegutsenud edasi endine miilitsaülem Frühling. Uukareda tahtnud Frühlingit sundida ametit maha panema ja läinud selle juurde, kuid see kutsunud omale appi Annikveres asuvad 12 eesti polgu sõdurid, kes ei olnud enamlased. Need andnud sel korral Uukaredale peksa. Ka Kavastusse polevat Vihula nõukogu jõud ulatunud, kuna seal asunud vene väeosa, kes olnud küll täiesti anarhilises seisukorras ja polevat tunnistanud ühtegi valitsust. Kavastu sõdurid teinud aga röövkäike ümbruskonda ja paugutanud mõisa väljal suurtükke. (Valdek Treiberg)
Vihulas istunud ühe korra koos ka tribunal, mõistes kohut ühe talumehe ja ta naise üle, kes olevat öelnud oma teenijaile, et see nüüd ka mõni valitsus ja võim, võim poisikeste käes. Otsus tehtud aga õigeks mõistev asja väiksuse pärast. (Valdek Treiberg)
Alul olnud teiste vaadetega inimestel punastega üsna hea läbisaamine, kiseldud sõbralikult, kuid hiljem muutunud enamlased õelamaks ja enam polevat teised julgenud oma arvamisi vabalt avaldada. (Valdek Treiberg)
Sakslaste tuleku eel käinud Vihula punakaart veel teist korda Palmses ja võtnud seal kinni endise vallavanema ja veel kuus meest, kes avaldanud sealsele nõukogule vastupanu. Need mehed toodud kaasa ja taganedes sakslaste eest viidud nad ühes kuni Jõhvini, kus nad sattunud ühes vangistatud Kihlevere paruniga madruste kätte ja lastud maha. (Villem Altmann)
Sakslaste lähenemisel valmistunud ka Vihula punakaart vastuminekule, kuid sellest ei tulnud enam midagi välja, sest nende oma kindlus oli juba löönud kõikuma. Juba siis, kui sakslased olid Keilas, tulnud Vihulasse teade, et Eestimaal on võimu üle võtnud Ajutine Valitsus. Rakverest tulnud ka Ajutise Valitsuse päevakäsk ühes maakonnavalitsuse ringkirjaga Metsiku valitseja Lehteri kaudu. Ringkirjas kästi kohalik võim enamlastelt üle võtta. Enamlaste vastased tulnud siis Metsikusse kokku ja miilitsaülema Frühlingi ettepanekul mindud kohe samal ööl Vihula mõisa, kus asus enamlaste staap.
Kaasas olnud ka Annikvere 12 sõdurit. Kokku olnud neid ligi 20 meest, kellest mitmed relvastatud. Piiramisega mindud mõisa, kuid härrastemaja ees peatatud, sest keegi pole julgenud esimesena sisse minna. Teiste nõudmisel läinud siis miilitsaülem ja soldatite vanem ees sisse. Majast leitud aga ainult unest üles ehmunud Rääbus. (Valdek Treiberg)Võetud siis kassa ja asjaajamisraamatud üle ja siis selgunudki, kui täpselt Rääbus oli asju ajanud. Kassa ja raamatu sissekanded vastanud karvapealt teineteisele. Rääbus lastud siis ka lahti. (Valdek Treiberg)
Kohalejäänud punakaartlased võetud järgmistel päevadel kinni ja hoitud vallamajas vangis. Palmse mehed käinud nõudmas, et vangid toodagu nende juurde, kuid seda esialgu ei täidetud. Hiljem tulnud aga vastav käsk maakonnavalitsuselt ja siis viidud mehed Palmse, kus neid Palmse mehed olevat metsikult peksnud. Kui Jõhvis maha lastud ohvrid tagasi toodud, sunnitud [---] punakaardi vange kaevama neile ühishauda. Hiljem antud need mehed sakslaste korraldusse, kes saatnud nad Pääskülla koonduslaagrisse, kust nad hiljem ükshaaval tagasi tulnud. (Valdek Treiberg)
EKLA, f 199, m 57, 326/32 (III.11) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)