Asjalised mälestised - Kalmed

Iisakus esinevad kalmed on mitmesugused. Sääl leidub kalmeid eelajaloolisest ajast, siis sõja- ja katkukalme, pääle seda endiseid kohalikkude elanikkude matusepaiku ja siin-sääl on leitud kaevamistel ja kündmistel inimeseluid välja tulevat. Iisaku kihelkond on väga tihedalt kalmudega asetatud. Tihtipääle kannab üks ja sama kalm mitme ajajärgu tunnuseid, millest arvata võib, et surnuid on maetud väga pika aja jooksul ühte ja samasse paika. Üks niisugustest kalmudest oleks Iisaku vallas Varesmetsa külas asuv kalm.
Varesmetsas on kõrge mägi, kuhu vanal ajal peetavas sõjalahingus langejaid on maetud. Kui jutustaja koolis käinud, siis veerenud mäelt liivast pääluud välja. Tuul oli liiva laiali puhunud ja selle tagajärjel oli kalmust nähtavale tulnud helmeid, sõrmuseid ja prosse. (Karus, Eeva)
Jutustaja noorel päevil on Varesmetsa kalm olnud kui pääluupuru- ja säärekondihunnik. Kui kalmust mööda sõidetud, siis juuksed pääluu küljes liikunud tuule käes kui koltunud hein. Kalmust olevat palju liiva ära veetud, enne, kui valitsuse keeldu selleks ei ole olnud. (Harju, Tiidu)
Ees- ja Taga-Varesmetsa külade vahel tee ääres asub kõrge liivaküngas. Künka kõrgus on umbes viisteistkümmend meetrit; küngas asub liivakõrgendikul ja ta ümbermõõt on nelikümmend viis sammu. Küngas, mis osutub rahva jutu järele Põhjasõja-aegseks kalmeks, on muinsuskaitse all. Künkast on tublisti liiva ära veetud. Künkal paistab igal pool inimese konte, mis on lumivalgeiks pleekunud. Nähes üht sääreluud liivast välja paistvat, võtsin selle ülesse ja leidsin samast paigast terve hunniku inimluid. Sääl oli kolm või enam pääluud, hulk sääreluid ja muid vähemaid konte. Osa lõualuist olid õige väikeste hammastega, kas kindlasti naise omad, või isegi lapsele kuuluvad. Luude hunnikust leidsin veel urnikilde ja maakivi tükikesi, mis olid mõnest küljest täiesti siledad, nagu tahutud. Urnikillud olid niivõrd suured, et isegi mustert võis neilt näha. Vastavaist leidest oletan, et samasse kalmesse on ka juba vanal ajal inimesi maetud – ajal, mil oli levinud urnides matmine. Sama võib oletada ka suulisest teatest, mis tõendab helmete, sõrmuste ja teiste ehteasjade leiust vastavast kalmest.
Jõuga kalmu peetakse Põhjasõja-aegseks. Kuremäe ja Iisaku vahelisel maa-alal on 30 aastat sõda kestnud. Surnuid on nii palju olnud, et on haisenud terve ümbruskond. Surnuid on maetud nii õhukeselt, et hundid on neid välja kiskunud. Hiljem on siis matmise paigale kive pääle kantud. (Uku, Pauliine)
Jõuga kalmul oli kolm kiviristi. Ristide vahemaa oli 5-6 sammu. Ristide kõrgus ulatus poole inimese pikkusega; ristid olid sakilised, ilusad valged. Ristid olid arvatavasti kindralitele mälestusmärgiks pandud. (Muri, Peeter)
Jõuga külas, metsavahi Uku hoonete tagant ja osaliselt ka hoonete alt, algab Kalmuväli. Välja pikkus on kakssada viiskümmend sammu ja laius sada kolmkümmend sammu.
Kalmuväli on kaetud küngastega-kalmudega, mis omalt suuruselt on erinevad. Künka kõrgus on veerand meetrist kuni pooleteise meetrini kõikuv ja läbimõõt ulatub kolmest meeetrist kuni viie meetrini. Kalmuvälja kirdeosas sünnitavad kalmud nagu küngasaheliku, mis on suunatud põhjast lõunasse. Üks ahelikest on teistest erinev, ta sisaldab seitse küngast; üks künkaist on üle kahe meetri kõrge. Aheliku mõõt üle kõige kõrgema künka oli neliteistkümmend sammu laiuti. Õhtupoolne kalmuväli on jäänud metsavahi hoonete alla. Hoonete ehitamisel on inimeseluid välja tulnud kaevamistel. Sara-küüni põhjast on välja tulnud ühe koha päält 5-6 inimese pääluud. (Uku, Pauliine) Kalmul kasvab männik.
Kuremäl, apteegi läheduses, asuvad kalmed. Pinnaliselt on neid ümbrusest raske eraldada. Maapind, kus kalmed on, näeb välja künkline; sarapuupõõsad kasvavad küngastikul. Osa kalmualast on hoonete all ja üldist kalmu ulatavust on raske kindlaks määrata, kuna künkad aeglaselt madalduvad ja ühtuvad ümbruskonna maapinnaga.
Kuremäe kalmud arvatakse Kalevipoja-aegsed olevat. Kalmudel on olnud ka kaks kiviristi. (Leht, Ann) Mõned räägivad, et need kalmed on tekknud Rootsisõja ajal. Kalmel kaevates ehituse ajal on välja tulnud sõlgi, mõõgatükke ja muid ehte asju. Kalmul asuva maja ligiduses on nõgu olnud, mida jutustaja on täitnud. Ligidal olevast künkast mulda võttes, leidis jutustaja maakive, mis olid asetatud ringiliselt künka ümber. Künkast tuli välja inimeseluid ja viimaks üks savi pott, mis kujult oli sarnane nüüdisaja piimapottele; alt kitsam ja päält laiem; poti suurus vastas umbes väheldasele pangele. Potis oli ainult must muld. Samakujulisi künkaid, kust see pott välja tuli, oli sääl veelgi nii mitu. (Porkul, Jüri)
Kuremäelt pühale allikule viivad teed parandades tuli välja sõjakirves kaevamisel. Kirves oli õhukene, tema leiust on üle 40 aasta tagasi. Üks vene köster sai kirve endale. (Leht, Ann)
Oonurmes Jaagura talu krundis, mis asub Mustasoo jõe ääres, on kalm. Kalm on maapinnast paar jalga kõrgemal. Kalmu pindala on umbes sada ruutsülda. Kalm asub muinsuskaitse all. Pool kalmu pinnast on põllus ja seda haritakse edasi, kuna söödistunud osa on tarvitamiskeelu all. Maapind on paepõhjaga. Surnud on maetud paele, siis on umbes jalapaksune mullakiht ja pääle seda on kivid asetatud kolmejärguliselt kalmele.
Jaagura kalmust on välja tulnud vaskprees, raudrist umbes10 cm pikk ja raudpussi moodi ese, kas piik või mis ta võis olla. Nimetatud asjad on jutustaja leidnud kaevamisel. (Laasberg, Johannes)
Jaagura kalmu on on maetus kohalikke elanikke. Jutustaja vanaisa on rääkinud, et sinna on viimasena üks laps maetud, pääle seda on hakatud surnuid Tudulinna kalmistule matma. (Nõmberg, Toomas)
Vanarahvas pidas Ranna-Pungerja männikut pühaks paigaks. Nad matsid surnuid sinna, ka siis, kui oli juba Tudulinna kalmistu olemas ja viimasesse sunniti matma. Esines juhtumeid, kus surnu maeti avalikult Tudulinna kalmistule, aga öösel kaevati ta salaja ülesse ja viidi Ranna-Pungerja männikusse, sest kardeti, et kui surnud on maetud inimeste elamute lähedusse ja on eksitud vana traditsiooni vastu, et nad hakkavad kodu käima. (Treilmann, Juhan)
Ranna-Pungerja männikut nimetatakse rahvasuus Kalmumännikuks. Sinna on ka sõja ajal maetud. Kalmumännikust umbes pool kilomeetrit õhtu pool on samuti sõjaaegne matmispaik. Kalmistu olevat Rootsisõja ajast päritud, asub Kivistiku talu krundis. (Ruuben, Abel)
Kuremäe ligidusest Lillemäe talu kruudist, on leitud käevõrusid ja muid vanu asju. (Aunapuu, Leena)
Kamarna talu ligidalt on leitud kahe aasta eest kivikalm. Kalmust tulid kolm pääluud nähtavale. Kivid olid pääluude või üldiselt surnute kohale asetatud. Luud tulid umbes meetri sügavuselt välja. Ümber künka, kus kalm asub, on soo; sääl ligidal kive ei ole. Kivid algavad umbes üks kilomeeter maad künkast eemal. (Bilov, Juhan)
Sootaga külas Madise talu krundis on kalm, kust kolm pääluud ülestikku on kaevamisel välja tulnud. Kalmu ümber on kivid laotud. (Tamm, Toomas)
Madise talu kalmu peetakse kas harilikuks matmise paigaks või ka sõjaaegseks. Inimeseluid, mõõgatükke, samuti ka piike on kalmust leitud. Põllus olevad kalmud on olnud meetrikõrgused ja pooleteise meetri pikkused. Põllus on olnud kolm kalmu. (Õunapuu, Johannes)
Vanaaegne Madise kalm on olnud katkukalm, sest säält on ka lapseluid leitud. Kalmus oli kaks suurt küngast, neid kutsuti Katkukünkaiks, sest pääle sõda oli suur katk meie maal. Katkust on järele jäänud ainult üks naine Kuremäe ümbruses. (Maukin, Juhan)
Jutustaja vanaisa oli põllul kündes leidnud inimese sääreluu. Ta mõõtnud sääreluud endaga, see ulatunud temale poolde reieluusse, olgugi, et ka vanaisa oli pikk mees olnud. Luu oli leitud Sootaga külast, Liivaaugu talu põllult. (Reitmann, Albert) Liivaaugu talu krundis on ka praegu veel kalmuküngas. Osa kalmust on põlluks tehtud, kuna teine osa on metsa all. Metsa all oleval kalmuosal on kivid asetatud neljanurgeliselt piiriks, mille tõttu kalm on ümbruspinnast eraldatav.
Tudulinna mõisa rehe ligidal on katkukalm. Rahvasuus nimetatud Kalmunurgaks. Väike-Pungerjal on samuti katkukalm. (Blum, Jakob) Rootsi sõja ajal on maetud inimesi Tudulinna kiriku juurde. Paari aasta eest, kui teed uuendati, tulid inimeseluud kiriku ligidusest välja.
Uhe külas Kõrtsi talu krundis on 20 küngast, milliseid peetakse sõjaaegseks matusepaigaks. (Trenfeldt, Robert)
Väike-Pungerjal on 20 aasta eest kündes pääluu adra otsa jäänud. Pääluu on olnud kõrge künka ostas ahervare ligiduses. Väike-Pungerjalt kaks kilomeetrit lääne poole, riigimetsas on olnud kivirist, mis aegade jooksul samblaga kinni on kasvanud. Ristist lähemalt midagi ei teata.(Reinbach, Joosep)
Jõuga ja Kõnnu küla vahelisel teel olnud ilus valge roosidega kaunistatud kivirist. Rist olevat asetatud mälestusmärgiks pulmalistele, kes vastastikku juhtunud ja kumb kummalegi teed pole anda tahtnud ja selle tagajärjel on tapmine vastastikune toimunud. (Tramberg, Tiina)
Raasiku külas on kivirist, mis on Põhjasõjas langenud vane ohvitserile püstitatud. Raudi vallamaja ligidalt on inimeseluid välja tulnud. Kõnnu ja Kaidma külade vahel on kalme olnud. (Brumbach, Jaan)
Armeiska talu krundilt on nelja jala sügavuselt inimeseluid välja tulnud. Kiiver on leitud viie jala sügavuselt maa seest. Kiivris on olnud juuksed. (Sabalotna, August)
Sõõrumäel on Põhjasõja-aegsed kalmud. Kalmest on leitud viiekümne viie aasta eest hõbesöögiriistu, samuti on esinenud sääl raudpoti tükke. (Lippe, Reinhold)
Kahekümne kaheksa aasta eest on Terevere [Tärivere] mõisas, pargi lõunapoolsest küljest, inimeseluid ja juuksepatse välja tulnud. Juuksed olid kuldpandlatega kinnitatud. Kui juukseid puistatud sai, siis langesid mullaks. Samast leiti ka kullakarva käevõru.
Rebasemäel, Malmi maa sees, on olnud Rootsisõja-aegne kalme. Klame sarnanenud Jõuga kalmuga.(Treelen, Tiidrik)
Võgana külas Tšiganovi krundil on Rootsisõja-aegne kalm. (Ruuben, Tiitus)
Tuusnas on Rootsisõja-aegne kalm. Kalm on kaheksakünkaline. Kalmust välja tulevad luud on õige suured.(Ojamaa, Pauliine)
Katase külas Mahovi krundis on Rootsisõja-aegne kalm, mille suurus on igatepidi umbes kakskümmend sammu. Kalmul olid maakivid, milledele olid ristid raiutud. Sellest kalmust on palju luid välja tulnud. (Lilleberg, Aleksander)
Samas külas, Rakki talust hommiku pool, riigimetsas asub arvatavasti Rootsisõja-aegne kalme. Kalmu läbimõõt on umbes kakskümmend sammu. Maa kalmu ümbert on tasane, kalm ise on kahe meetri kõrgune. (Treimann, Mari)
Kauksi mõisast Pepsi äärde mineva tee ja oja vahel on kalm, mis on päritud Rootsisõjast. Kalmu suurust ei saa väliselt kindlaks teha, kuna ta on maapinnaga täiesti ühetasene. (Konsa, Johannes)
EKLA, f 200, m 20, 53/68 (I.3) < Iisaku khk.- Alide Amandus (1932)