Asjalised mälestised - Ahervared, elamute asemed

Iisakus, eriti kihelkonna lääneosas, leidub õige rohkel määrel elamute asemeid, mille iga on raske kindlaks määrata, kas kuuluvad nad õige kaugesse minevikku või on hilisemast ajast, põgenenud orjade omad. Suuline traditsioon, mis räägib muistseist eestlaste pühaist paigust (vt ka Suuline traditsioon ajaloolistest paikadest), laseks oletada esimest arvamist, kuna aga rahvasuus liigub teateid ka põgenikest, kes on metsades elutsenud, eriti sõjaväe jooksikutest teatakse seda tõendada, siis võib arvata ka mainituid orjaaega kuuluvaiks.
Ahervared või õigemini ainult tunnusmärgid elamispaikadest, on leitud päämiselt jõgede lähedusest, kuid mõned üksikjuhud ka kaugemalt. Tagajõe, mis läbistab Tudulinna valla, Oonurmest kuni Ranna-Pungerja jõega ühtumiseni, on kahekümne kilomeetri ulatuses õige tihedalt asustatud ahervaredega. Peaaegu igast talukrundist, mis on jõe ääres, on leitud vastavaid elamute asemeid ja mõnest isegi mitu.
Kautvere ja Reinu talus Oonurmes on leitud ahervaresid. (Mittendorf, Jakob)
Alajõe põllus on olnud kellegi hulkuri eluase, mis kolmekümne aast eest veel tunda oli. Nii arvatakse neid mitmel pool ümberingi olnud olevat- siin ja sääl põldudes. (Lepassaar, Jakob)
Konturi talu krundis on neli ahervaret. Asuvad jõe kallastel, umbes sajasammulise vahemaaga üksteisest. Ahervaredest tuleb põlenuid maakive-kerisekive välja. Osa ahervaredest on põlluks tehtud. Ühest ahervarest on kaks koormat kive ära veetud põlluks tegemise ajal ja praegugi leidub põllul ahervare kivisid, kuna ümbruskonna maa on täiesti kivideta. (Ahse, Nikulai)
Teine ahervaredest asub põllu ääres, metsa servas. Väliselt ei paista midagi erilist silma. Ahervare on madala künka kujuline, rohtunud ja ümbrusele sarnaseks muutunud. Ahervares leidub maakive ja paetükke, mida on toodud arvatavasti Tagajõest, mille põhi on paene. Kividevaheline muld on hallikas, võiks arvata tuhajäänusteks. Teised ahervared on põllus täiesti oma välise kuju kaotanud, kohaliku jutustaja teadete järele on need ahervared sirgjooneliselt asustatud olnud.
Roostajal Suurepere krundis on olnud ahervare, milles leidunud ka tellikive. Ahervare on põllus olnud ja kündmist takistanud, millepärast ta on hävitatud. (Roost, Juhan)
Nissipallol on jõe ääres olnud kaks ahervaret. (Heinberg, Voldemar)
Mäetaga Metskülas on Kõrve ja Köögimaa kruntes elamute asemeid. (Reisberg, Joosep)
Muuga talu krundis Uhe külas, on olnud üks elamu ase, kuna Möldre talu põllul on olnud 7-8 ahervaret reas. (Kreenmann, Anton; Kreenmann, Jaan)
Sälliku külas Mäealu talu krundis on elamu ase, mis omalt ealt ulatub vähemalt paar-kolmsada aastat tagasi. Ahju ase on leitud kohalikkude elanikude poolt umbes 15 aastat tagasi, kui vastavat kohta on hakatud põlluks tegema ja lepik on maha raiutud, kuna 40 aasta eest on sellelt kohalt kasemets maha raiutud ja siis pole ahervaret märgatud. Kased, mida maha lõigati, olid umbes 200 aastat vanad. Kased olid kasvanud ka elamu asemel, nii et see pidi vanem olema kui kaskede iga.
Ahju ase on praegu selgesti märgatav. Pindalalt umbes üks ruutmeeter suur ja ümbruspinnast paar- kolmkümmend sentimeetrit kõrgem. Ahju asemest 4 meetrit loode pool asub kaevu ase. Lõuna-põhjasuunas on olnud kraav umbes 30 meetri pikkune, mis ühtunud väikese ojaga. Ahju asemest umbes meetrit 7-8 lõuna poole, on hoone aluse moodi küngas, mis võis olla vast mõni kõrvalhoone elamu juures. (Sabalotna, Abel)
EKLA, f 200, m 20, 68/73 (I.4) < Iisaku khk. - Alide Amandus (1932)