Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Mõisa ja küla vahekord

Oonurme mõisnik Noring elas Kambjas. Ta tulnud Oonurme ja käinud peredes vaatamas, kuidas vaimude söök on. Mekkinud iga pere leiba ja maitsnud ka teist toitu. Aadra peres olnud hää nisujahukört, siis seda lürpinud mitu korda, nii et habemesse läinud. Pasti talul olnud nii kerge leib, et ei ole tohtinud märsist välja võtta, tuul oleks ära viinud. Härra küsinud, et kas teie ka niisuguse leivaga suudate minu tööd teha. Mõisnik seletanud siis talumeestele: “Ma hakkan metsa müüma, saate tööd ja raha. Siis annan teile raharendi. Tehke heina niipalju kui suudate, kakkuge sammalt, tooge mõisast paremaid loomi, siis saate paremini elama hakata.” Kui aga põllud hakkasid paremini vilja kandma, tuli Noringi poeg ja tõstis talude renti 60 rublalt 75 rublale, õeldes, et talupoegade rukkid on paremad kui minu põldudel. (Überbach, Jaan)
Iga rendilepingu uuenduse järele tõsteti renti, kuna talupoeg oli vaheajal jälle vähe edenenud ja mõisnik ütles, et talupoeg on kui jahukott, klopi teda kuipalju, ta siiski tolmab veel. (Reisberg, Joosep)
Kui mõisa mindi renti maksma, siis pandi kuub niidiga kinni, sest härra võtnud muidu kuuenööbist kinni ja õelnud, et ka see maksab raha, aga renti maksa sul raha ei ole. (Karus, Miili)
Kui Malla krahv Tiesenhausen oli Oonurme ülemvalitseja, siis ta kinkis talupoegile ahjukive, aknaklaase ja põrandalaudu, nii et iga talumees ehitas korstna majale. Ta ütles, et see ei ole mitte õigus, et vald ehitab mõisale maja. Ennem oli mõisa poolt sunnitud, et kui ühel talupidajal olid hooned vanaks saanud, siis teised talupojad pidid ühiselt aitama uut teha. (Überbach, Jaan)
Tudulinnas oli valla ja mõisa mets ühes. Mõis tahtis metsa müüa, aga talumehed ei lasknud. Selline õigus oli tudulinlastel põliste rendilepingute alusel, kus oli tähendatud, et mõisnik ei saa talupoega kohast välja ajada ega kohta kellelegi teisele edasi anda. Talupidaja oma suguvõsast pidi pärija olema. Ka ei saanud mõisnik sundida talupoegi kohte ostma. Mõisa metsa tarvitamine oli talupoegadele vaba. (Vaas, Kaarel)
Teistes Mäetaga valla osades müüs mõisnik talusid, aga Metskülas mitte. Sest Metsküla talud olid piiratud mõisa metsaga, mille tõttu mõisnik arvas, et metsa väljaveo ajal võivad talupojad oma ostetud kohtadega tüli sünnitada, takistavad puuvedu ja peab neilt siis veel selleks luba paluma, et metsa nende maast üle vedada. (Reisberg, Daniel)
EKLA, f 200, m 20, 260/3 (III.6.B.d) < Iisaku khk. - Alide Amandus (1932)