Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Külade ja talude lammutamine; kuuendikumaa

Iisaku mõisa on küla asemele ehitatud. Endine küla on teisele poole kirikut, kus ka praegu asub, viidud. (Sabalotna, Abel)
Iisaku pargi ligi leidub veel praegu talude asemeid põllus. Küla lammutamist ei mäleta, aga niipalju teab jutustaja, et tema vanaisa on mõisat ehitamas olnud. Iisaku on uuelt rajatud mõis olnud. Ennem on need külad, mille asemele mõis ehitati ja mis hiljem mõisale allusid, Kiikla mõisale kuulunud. Kuuendikumaid on ka mõisa ümbruses olnud. (Reinhof, Aleksander)
Terevere [Tärivere] mõisa rohuaia asemel oli suur küla. Talud aeti metsadesse. 70 aastat on sellest tagasi. (Juuse, Mari)
Terevere [Tärivere] mõisast on Krugani küla ära lõhutud 60 aasta eest. Kaldamäel lõhuti ka kuue perekonna eluase - moonakad elasid sääl. Lipnikus lammutati seitse talu. (Suuder, Jüri)
Lipniku küla lammutati samal ajal, kui Uhe mõis kruntidesse aeti. (Kreenmann, Anton)
Kui Frangel tuli Uhelt Terevere [Tärivere], siis ajas külad metsa äärde. (Juuse Aadam)
Lipniku küla tulekust Koldamäele on 69 aastat tagasi. Koldamäel oli ka ennem vähe põldu, kuid metsast sai seda juurde haritud. (Beläjev, Anu)
Väike-Pungerja mõis on asutatud küla asemele. Metsa all olev maa on üle 100 aasta tagasi põld olnud, sest põllupeenrad on veel praegugi tunda.(Bilov, Jüri)
Kui Pootsiku mõis asutati, siis lammutati Pootsiku küla - kuus talu. Osa elanikkudest läks Alajõele, aga suurem [osa] asus metsa servile. Pääle mõisa asutamist aeti veel paar küla metsadesse. Mõned ei saanud kusagile kohta, pidid kaugele ära rändama. Alguses oli Pootsiku küla Jõhvi järele, kuhu ka teole käidi. (Ankibov, Andrus)
Umbes 120 aastat tagasi võeti Pootsikus jutustaja isalt koht ära. Sääl oli terve Pootsiku küla, mida lõhuti ära. Mõned kohapidajad said metsast uued kohad, mõned jäid ka ilma. (Vetkaja, Miili)
Tudulinnas on kaks talu lammutatud, mille hooned olid praeguse mõisa õue kohas. ( Roosvald, Ernst)
Porskova küla lammutati 54 aasta eest. Iiisaku mõis lammutas kolm küla: Iisaku, Porskova ja Sälliku. (Subka, Mihkel)
Sootaga küla Illukal on peetud kuuendikumaaks. Mõisnik on seda tahtnud mõisa külge liita, kuid jutustaja, olles talitaja sellal, on selle vastu seisnud. Mõisnik on selle pääle teatanud, et tema võivat veel ühe kolmandiku vallast mõisale võtta. (Blumtal, Jüri)
Koldamäel küla karjamaal elasid popsid. Neil aiamaad ei olnud ega mingit teist maad ka. Iga pops pidi oma maja aseme eest kolm päeva mõisa tegema. Päevad pidid tehtud saama kartulivõtmise ajal. Popsid käisid mõisa tööle. Talude kruntipanemise ajal anti ka neile maad. (Beläjev, Anu)
Kuuendikumaa pidajad pidid olema nädalas kolm päeva mõisatööl. (Reinhof, Aleksander)
Mäetaga mõisa ligidal elasid Kvoote mehed. Need ei maksnud mõisale rahas midagi, pidid kõik tööga tasuma. (Heinberg, Voldemar)
EKLA, f 200, m 20, 264/7 (III.6.B.e) < Iisaku khk. - Alide Amandus (1932)