Suusõnaline traditsioon - Töö- ja elatamisvõimalused

Rehed pekseti ööseti. Laps, kes juba rÀÀkima hakkas, pidi Ìhes rehelistega Ìles tõusma ja ka tööle asuma.
Kaerad lõigati sirbiga; tehti siis kuhja, kus terad haudusid, et kergem oleks peksta. Odrad olid ka vihku köidetud. Vihku köitmise mood kadus alles 60 aasta eest. Hobused pahmasid suvivilja, koodiga peksti rukis ja hernes.
Rehepeksu juures Ìks rehelistest nÀitas peeruga tuld - see oli pÀÀmiselt laste Ìlesanne. SÌte jaoks oli panna või pada, et need mitte põhku ei oleks kukkunud ja õnnetust sÌnnitanud. (Vaas, Kaarel)
Rukki peksmine oli hiljem kui tõuvilja oma. Rukkid veeti saradesse, kuhu jÀid talveks peksmiseni. Tõuvilja pekseti ööseti, sest pÀeval oldi mõisatööl. Vikati moodi ei olnud. Ka mõisa põllud koristati sirpidega. Talu rukist sai lõigata 5-6 inimesega ligemale viis pÀeva. Maad olid sel ajal kolmes vÀljas - põllus. Vili andis mõnikord rohkem saaki kui praegusel ajal annabki. (Nõmberg, Toomas)
Oonurmlaste tulundusallikaks on olnud kÃŒnnihÀrgade pidamine, keda ÃŒmbruskonna mõisnikele mÌÌdi. Teiselt poolt said hÀrgade rohke arvu tõttu põllud hÀsti haritud. (Überbach, Rudolf)
Talus peeti harilikult 4-6 kÌnnihÀrga. PuuÀke oli põllu harimiseks. (PÀrnik, Mathilde)
Siis on veel olnud harkadrad raudotsadega ja enne neid pÀris puuadrad.
PuuÀke, nimetatud ka pakk- ja karuÀkkeks, oli tehtud oksadega kuusepuust. Raiumatud puuoksad olid sÀÀtud ÃŒksteise kõrvale - oksad suunatud ÃŒhele poole - need moodustasid Àkke pulgad. Äke ise oli puutÃŒvedest kokku sÀetud, tema laius oli umbes kaks meetert ja pikkus ÃŒks meeter. Kõrgus, mille sÃŒnnitasid tÃŒvest raiumatud oksad, oli poolteist meetrit. (Grass Miia)
Rull oli Ìmmargusest puupakust. Sõnniku tõstmise hargid olid puust, kaheharulised. Vankrid olid tÀiesti puust, ilma kõige vÀiksema rauaosata. Reed ilma raudateta - puutaldadega. Hobuseriistad olid puust ja nöörist kokku tehtud, ilma nahata. (Reinhof, Aleksander)
PuuÀkked raiuti teatud tÀhtpÀevil, et siis oleksid kauem vastupidavad. (Karlep, Madis)
Raudpulkadega Àke oli esimene vÀljast sissetoodud põllutööriist. (PÀrnik, Jaan)
HÀrgadega kÌnti ja veeti ka talvel puid metsast. HÀrjad on olnud palju tugevama jõuga kui hobused. Hobuseid on olnud õige vÀhe. HÀrjad olid rakendatud puuadra ette. Ike oli sarvis ja sellega nad vedasid. Ohju ei olnud, hÀrgu juhiti kepiga. Kui olid, siis olid hÀrjad kõik kÌndmas ja hiljem jÀlle kõik karjas. HÀrgade vanus ulatus kuue kuni seitsme aastani. (Tamm, Leena)
Töö ajal kÀidi hobuste ja hÀrgadega õitsis - öösel karjas. Hiljem olid hÀrjad kesa kÌnnist kuni rukkikõrre kÌnnini metsas. HÀrgade karjaga kÀidi eemal mitmeid kÌmneid kilomeetreid. Karjased elasid kuuseokstest tehtud osmides, millised ehitati sinna, kus tuli ööbida. (Lepassaar, Jakob)
PÀÀle hÀrjakasvatuse ja põlluharimise on oonurmlased veel sissetulekut saanud metsatööstusest, mille vÀljavedu on kestnud ÃŒhtesoodu kakskÃŒmmend viis aastat. PÀÀle seda on sÀÀl ka juba kaunis varakult arenenud puutööstus. Enne jutustaja mÀlestust on Oonurmes saanitööstus olnud. (Überbach, Jaan)
Tudulinna MetskÌlas on olnud pÀÀmiseks tulundusallikaks vokkide treimine. Mehed muud vÀlistöödest ei teinudki, kui ainult aitasid naistel heina teha, teised tööd olid naiste hooles. PÀÀle heinateo hakkasid mehed vokke tegema. MihklipÀevaks on pidanud 30 vokki valmis olema. (Pikat, Aleksander)
1880. a. Ìmber ja varem tehti Tudulinnas peaaegu igas talus vokke ja kausse, samuti ka kirste. Nendega kÀidi siis mööda Eestimaad kauplemas. (Roosvald, Ernst) Taldrikud, kausid ja piimapÌtid valmistati puust- see oli tööstusalaks. (Vaas, Kaarel)
Metsa tarvitamine oli talupoegadele vaba. Nad võisid nii palju sellest võtta, kui keegi jõudis seda kasutada. Metsa otseselt mÌÌa ei tohtinud, aga Ìmbertöötatuna kÌll - nagu vokid, saanid jne. Vokkide- ja Ìldiselt puutööstus kestis umbes 40 aastat. (Luugenberg, Juulius)
Vilja jahvatati kÀsikiviga, nii loomade kui ka inimeste toidu jaoks. Ka praegu jahvatavad veel mõned Tuusna inimesed kÀsikiviga vilja. (Mandel, Miili)
TÃŒdrukud kogusid õhtuti ÃŒhte majja ketrama. Ööd lÀbi kedrati, vahetevahel söödi ÃŒhiselt. (Muri, Peeter)
EKLA, f 200, m 20, 279/84 (6.d) < Iisaku khk. - Alide Amandus (1932)