Suusõnaline traditsioon - Majanduslik seisukord - Elamud

76 aastat tagasi ei olnud ühelgi talumajal korstent ning aknal ei olnud klaasi; ja kui oligi, siis õige pisikesed ruudud. Aknaavaust katsid laudsiibrid. Kui valgust taheti, siis tõugati siiber akna eest ära. Siiber on veel Mäetaga Metskülas esinenud akandel 65 aasta eest.
Väljas olid püstkojad, kus pesu pesti, kangaid pleegiti ja rehepeksu ajal süüa keedeti. Keedunõu oli asetatud raudkonksu otsa, mille alla tuld tehti. (Reisberg, Joosep)
Jõuga külla Iisakusse tuli korsten 30 aasta eest. Mõnel talumajal oli kammer rehetoa otsa ehitatud, mõnel ei olnud sedagi. Aken oli lauatükikesega kinni. (Muri, Mart)
Talvel akent lahti ei tehtud, uksest lasti valgust. (Muri, Peeter)
Rehetoal oli auk ahju kohal, sääl oli laud ees, kuna tagaseinas oli klaasiga aken. (Kaljusto, Liisu)
Hooned olid palju väikesemad kui praegusaja omad ja neid oli vähe. Paar-kolm hoonet oli talu kohta. (Karlep, Madis)
Saage ei olnud, hooned on ehitatud ainult kirve abil. Ka metast on palgid raiutud kirvega. (Pärnik, Mathilde)
Aida katused olid tihti kasetohudest. Pilbaslauad, mis olid männipuust kirvega aetud, olid asetatud tohtudele, viimaste kinnitamise otstarbega. Lauad olid nii pikad tehtud, et ulatasid üle katuse. (Nõmberg, Toomas)
Tudulinna Metskülas on olnud rehetare otsas kambrid juba õige vanasti; ei mäletatagi sääl ainult rehetare üksinda. Korstna tekkimisest sinna on 60 aastat tagasi. (Pikat, Aleksander)
Mõnelpool on kambrid olnud rehetoast lahus. Maja ühes otsas olnud kambrid ja teises otsas rehetuba, kus vilja kuivatati; vahepääl olnud siis rehealune ja koda. Kambrid olnud sellepärast rehetoast eraldi, et suits sinna ei pääseks. Rehetoas ahju ees oli lee, kus süüa keedeti. 45 aasta eest oli veel Kuru külas suurem enamus suitsutaresid. (Treimann, Mari)
Kambrid rehetoa otsas olid ilma kütmise võimaluseta, reheahi soendas kambreid küll ühest küljest, aga seda oli vähe. Talveks koliti sooja rehetuppa jälle tagasi. Kambris elati ainult suvel ja talvel rehepeksmise ajal. (Kreenmann, Anton)
Rehetoa otsas on olnud kambreid mitmel viisil. Mõnes paigas on olnud ainult üks kammer ja seegi ilma klaasaknata, teistes kohtades esineb jällegi kaks kuni kolm kammert rehetoa otsas. (Matina, Akiliina)
Rehetoal oli savipõrand, mis seinte poolt oli kõrgem ja keskelt auku kaabitud, nii et kui uksest tuldi, siis ei saadud ennem peatuda kui teises seinas. (Ankibov, Andrus)
Kammert ei olnud olemaski. Rehetuba täitis ka sauna aset; sääl pesti endid. Tihtipääle on ka loomad-lehmad ja lambad sügisest saadik inimestega ühes tares olnud, sest loomadel on laut puudunud. (Ankibov, Mari; Heinberg, Voldemar)
EKLA, f 200, m 20, 290/8 (6.E.b) < Iisaku khk. - Alide Amandus (1932)