Asjalisi mälestusi - Järva-Jaani kirik ja kirikus leiduvaid esemeid

Järva-Jaani kihelkonnas leiduvaist asjaliseist mälestusist omab esmajärgulise tähtsuse Järva-Jaani luteriusu kirik, vanemais teates nimetatud ka Keiting ehk Köiting (H. R. Paucker, Ehstlands Geistlichkeit, Reval 1849). Kirik on pühendatud Püha Johannesele.
Käesolev kirik on gootistiilne, ühelööviline kodakirik. Ehitustehniliste ja stiililiste kaalutluste põhjal võiks seda kirikut pidada üheks vanemaist Eestis leiduvaist kirikuist. Kohalikult pastorilt saadud teadete järele olevat arhitekt Ederberg pidanud tõenäoliseks, et Järva-Jaani kirik on ehitatud 13. sajandi keskel. Ehitusmaterjalina on tarvitatud pae- ja raudkivi.
Kirik ei ole säilind oma ürgelisel kujul, vaid seda on muudetud mitmesuguste juurdeehitiste läbi.
Kiriku esialgne põhiplaan on olnud ainult piklik nelinurkne pikihoone. Viimase idapoolses otsas asuv pikihoonest vähe kitsam sirge lõpmikuga koor on ehitatud arvatavasti hiljem juurde. Hilisemad juurdeehitused oleks veel kiriku lõunaseinas asuv võrdlemisi väike (umbes 4x4 m) eeskoda, kiriku, õigemini koori põhjaseinas asuv käärkamber ja pikihoone läänepoolses otsas asuv torn.
Kahjuks puuduvad teated koori, eeskoja ja käärkambri ehitamise aja kohta. Samuti ei ole teada, kunas on kiriku aknaid tehtud pikemaks, kuigi on kindel, et aknaid ei ole ürgelised, vaid neid on pikendatud mõne meetri võrra allapoole. Kindlamaid teateid oli võimalik saada ainult hilisemate juurdeehitiste ja kiriku renoveerimiste kohta. Vastavad andmed leiduvad 1648. aastal kirikusse paigutatud põikpuul (Trabes). Seal on tähendatud, et aastal 1771 juulis on kirik renoveeritud terve koguduse kulul. Väga võimalik, et samal ajal pikendati ka kiriku aknaid. Samal põikpuul leidub ka teade, et aastal 1881 on kirikule ehitatud torn, ja aastal 1882 on renoveeritud kiriku sisemust põhjalikult, kuna muutmata on jäänd ainult vana altar ja kantsel.
Kiriku katus on väga kõrge ja järsk. Koor on sama püsitise katusega, kuid on kirikust vähe madalam. Nii kiriku peahoone kui ka koori aknad on pikad, kitsad ja teravkaarsed. Ainult kaks akent on säilind ürgelisel kujul. Üks neist asub kiriku peahoone lõunaseinas. Selle akna alla on ehitatud eeskoda, mille tõttu nähtavasti ei ole saadud seda akent allapoole pikendada. Teine teistest lühem aken asub koori põhjaseinas käärkambri kohal. Kiriku lääneseinas asetsev peaportaal on teravkaarne, kuid kiriku lõunaküljel asuva eeskoja uksed – nii väline kui ka sisemine kirikusse viiv – on lamekaarsed.
Nagu juba tähendatud, on torn ehitatud 1881. aastal. Varem olnud kirikul küll ka kellatorn, kuid see asund eraldi kiriku kõrval (Mielberg).
Kuigi tornil puuduvad igasugused horisontaalsed arhitektuurilised elemendid, jääb ometi mulje, nagu oleks torn kolmekordne. Seda näiliselt kordadeks jagunemist toonitavad torni akende rühmitused ja nurkadel asuvate tugipiitade järkjärguline muutumine nõrgemaks ülespoole minnes. Torni lääneseinas asub teravkaarne portaal. Viimase kohal on kaabedega ilusatud ehisviil ning selle tipus ristlillik torni ehitamise aastaga. Torni keskmisel korral on teravkaarne kolmikaken lihtsate ehisviiludega. Kolmikaknast vähe kõrgemal asetseb kaks üksikut, võrdlemisi kitsast akent ja nende kohal ümmargune kellaaken. Kolmandal korral leidub igal torni küljel alumiseist aknaist tunduvalt laiem teravkaarne aken. Torn lõpeb kolmnurksete viiludega külgedel ja väikeste tornikestega torni nurkadel asuvail tugipiitel. Väga sale kuuetahuline tornikiiver lõpeb ümmarguse vasest munaga ja sellel asetseva ristiga.
Kiriku pikihoone on ühelööviline, kaetud kõrgete kuplikujuliste ristvõlvidega. Võlve kannavad lühikesed, massiivsed nelinurksed poolpiidad. Piitade kapiteelid on väga lihtsad simsikujulised. Kirik on seest väga lihtne, ilma mingisuguste ilustusita. Kas kiriku seintel või võlvidel on varem leidund maale, selle kohta ei läinud traditsioonikogujal korda saada andmeid. Kiriku läänepoolses otsas asub puust oreliväär; selle ehitamise kohta puuduvad teated.
Käärkambri lagi on laudadest. Eeskojal puudub lagi sootuks, selle aset täidab ühtlasi vana ja õige lagunend seisukorras olev sindleist katus. Kiriku põrand on laudadest, samuti käärkambri oma. Kiriku lõunaküljel asuva eeskoja põrand on telliskivist, kuna aga kantsli ümbruses, tornialusel ruumil ja eeskoja esisel on põrand paekivist (vanad hauakivid, nende osad jne).
Kirikus leiduvaist esemeist tuleks nimetada kõigepealt altarit ja kantslit. Need on annetand Kaporje ja Ingeri asevalitseja Bogislaus Rosen (surnud 1654 ja maetud Tallinna Niguliste kirikusse), kes oli Järva-Jaani kihelkonnas suurte maaalade omanik. Altar ja kantsel on mõlemad puust nikerdatud, võrdlemisi hästi väljatöötatud ja huvitavad. Domineerivad värvid on hall, kuld, sinine ja roheline.
Altarisein on väga sarnane Tallinnas Niguliste kirikus leiduva Bogislaus Roseni epitaafile ja on nähtavasti valmistatud nagu seegi Tallinnas.
Altaripilt, mis kujutab Kristust ristil ja Mariat, Magdaleenat ning Johannest risti ümber, on vana. Kunstnik on teadmata. Altaripildi all leidub kiri: Der herr Stadhalter Bogislaus Rosen hat dass Epitafium machen lassen und der Herrmann Richter Hans Hinrich Rosen hat es A. 1760 an diese Kirche gegeben und es ist Renoviret worden.
Altariga ühes stiilis on ka kantsel. Kantsli külgedel on kuus nikerdatud kuju, millede all on nimed: Matteus; Marcus; S. Salvator; Johannes B; Lucas; Johannes E. Mooses, käsulauad käes, kannab kantslit enda pea peal.
1648. a. on kirikusse, altarieelse kaare vahele paigutatud põikpuu (Trabes). See on lihtne mustaks värvitud palk, mida ilustavad ainult vähesed simsid. Põikpuul leiduvad järgmised teated: Anno 1648 Augusto hat der Wol Edlerwerter und manhafter Herr Bogislaus Rose wolbedinter Stadhalter ...(üks sõna ei ole loetav) v. Kaltenbrunn u. Rosenhagen und Vorstehr der Kirchen zu St. Johan in Jerven dieses Verter liegen lassen. ||Anno 1771 im Julio ist diese Kirche von den gesamten Kirchspiels renoviret worden. ||Anno 1881 wurde der Turm der Kirche von dem Kirchspiele erbaut, und anno 1882 das innere der Kirche renoviert. Põikpuu keskel on krutsifiks.
Kellu on Järva-Jaani kirikus kaks. Üks neist on võrdlemisi vana, ladinakeelse kirjaga.
Teine kell on valmistatud 1912. aastal. Kellal leiduvad kirjad: Gloria in Excels DEO X ANNO 1912. || Diese Glocke hat der Convent im Jahre 1912 anfertigen lassen als Ersatz im Jahre 1634 von Bogislaus Rose zu Kaltenbrunn und Rosenhagen gestifteten Glocke.
Bogislaus Rose kingitud kell olevat visatud Põhjasõja ajal kiriku lähedal asuvasse tiiki, et päästa seda venelaste röövimise eest. Alles 1910.–12. a. olevat kell tiigist leitud. Praegu on kell Paides, Järvamaa muuseumis (Mielberg).
Lõpuks võiks veel märkida kirikus leiduvat raudkivist tahutud ümmargust seenekujulist pinki. Vanasti seisnud see pink keset altariruumi ja olnud tarvitusel häbipingina. Nimelt pidand lapsega tüdruk seisma kolm püha järgimööda sellel pingil koguduse ees püsti (Paimets).
Kiriku põrandas leiduvaist hauakividest vääriks tähelepanu järgmised:
1. Altari ees kantsli all asuv, umbes 2x2 meetri suurune nelinurkne paekivist plaat vappidega ja tähtedega.
Ülalnimetatud kivi juures kantsli all leidub veel hauakivide osi, mille kirju ja aastaid on võimata lugeda, kuna kivid on niivõrd killustatud.
2. Kiriku peaportaali ees tornialuses ruumis on umbes 3x3 meetri suurune kivi kirjaga:
DIESER STEIN GEHÖRET NIPAFANE UND
SEINEN ERBEN
ANNO 1688 + NIPA + ANTES .
3. Kirikus, eeskoja ukse ees leidub kiviplaat 1645. aastast:
WIWA
1645
EKLA, f 199, m 45, 1/11 (I-1) < Järva-Jaani khk. – Linda Vilmre (1930)