Asjalisi mÀlestusi - JÀrva-Jaani kirik ja kirikus leiduvaid esemeid

JÀrva-Jaani kihelkonnas leiduvaist asjaliseist mÀlestusist omab esmajÀrgulise tÀhtsuse JÀrva-Jaani luteriusu kirik, vanemais teates nimetatud ka Keiting ehk Köiting (H. R. Paucker, Ehstlands Geistlichkeit, Reval 1849). Kirik on pÌhendatud PÌha Johannesele.
KÀesolev kirik on gootistiilne, Ìhelööviline kodakirik. Ehitustehniliste ja stiililiste kaalutluste põhjal võiks seda kirikut pidada Ìheks vanemaist Eestis leiduvaist kirikuist. Kohalikult pastorilt saadud teadete jÀrele olevat arhitekt Ederberg pidanud tõenÀoliseks, et JÀrva-Jaani kirik on ehitatud 13. sajandi keskel. Ehitusmaterjalina on tarvitatud pae- ja raudkivi.
Kirik ei ole sÀilind oma Ìrgelisel kujul, vaid seda on muudetud mitmesuguste juurdeehitiste lÀbi.
Kiriku esialgne põhiplaan on olnud ainult piklik nelinurkne pikihoone. Viimase idapoolses otsas asuv pikihoonest vÀhe kitsam sirge lõpmikuga koor on ehitatud arvatavasti hiljem juurde. Hilisemad juurdeehitused oleks veel kiriku lõunaseinas asuv võrdlemisi vÀike (umbes 4x4 m) eeskoda, kiriku, õigemini koori põhjaseinas asuv kÀÀrkamber ja pikihoone lÀÀnepoolses otsas asuv torn.
Kahjuks puuduvad teated koori, eeskoja ja kÀÀrkambri ehitamise aja kohta. Samuti ei ole teada, kunas on kiriku aknaid tehtud pikemaks, kuigi on kindel, et aknaid ei ole Ìrgelised, vaid neid on pikendatud mõne meetri võrra allapoole. Kindlamaid teateid oli võimalik saada ainult hilisemate juurdeehitiste ja kiriku renoveerimiste kohta. Vastavad andmed leiduvad 1648. aastal kirikusse paigutatud põikpuul (Trabes). Seal on tÀhendatud, et aastal 1771 juulis on kirik renoveeritud terve koguduse kulul. VÀga võimalik, et samal ajal pikendati ka kiriku aknaid. Samal põikpuul leidub ka teade, et aastal 1881 on kirikule ehitatud torn, ja aastal 1882 on renoveeritud kiriku sisemust põhjalikult, kuna muutmata on jÀÀnd ainult vana altar ja kantsel.
Kiriku katus on vÀga kõrge ja jÀrsk. Koor on sama pÃŒsitise katusega, kuid on kirikust vÀhe madalam. Nii kiriku peahoone kui ka koori aknad on pikad, kitsad ja teravkaarsed. Ainult kaks akent on sÀilind ÃŒrgelisel kujul. Üks neist asub kiriku peahoone lõunaseinas. Selle akna alla on ehitatud eeskoda, mille tõttu nÀhtavasti ei ole saadud seda akent allapoole pikendada. Teine teistest lÃŒhem aken asub koori põhjaseinas kÀÀrkambri kohal. Kiriku lÀÀneseinas asetsev peaportaal on teravkaarne, kuid kiriku lõunakÃŒljel asuva eeskoja uksed – nii vÀline kui ka sisemine kirikusse viiv – on lamekaarsed.
Nagu juba tÀhendatud, on torn ehitatud 1881. aastal. Varem olnud kirikul kÌll ka kellatorn, kuid see asund eraldi kiriku kõrval (Mielberg).
Kuigi tornil puuduvad igasugused horisontaalsed arhitektuurilised elemendid, jÀÀb ometi mulje, nagu oleks torn kolmekordne. Seda nÀiliselt kordadeks jagunemist toonitavad torni akende rÌhmitused ja nurkadel asuvate tugipiitade jÀrkjÀrguline muutumine nõrgemaks Ìlespoole minnes. Torni lÀÀneseinas asub teravkaarne portaal. Viimase kohal on kaabedega ilusatud ehisviil ning selle tipus ristlillik torni ehitamise aastaga. Torni keskmisel korral on teravkaarne kolmikaken lihtsate ehisviiludega. Kolmikaknast vÀhe kõrgemal asetseb kaks Ìksikut, võrdlemisi kitsast akent ja nende kohal Ìmmargune kellaaken. Kolmandal korral leidub igal torni kÌljel alumiseist aknaist tunduvalt laiem teravkaarne aken. Torn lõpeb kolmnurksete viiludega kÌlgedel ja vÀikeste tornikestega torni nurkadel asuvail tugipiitel. VÀga sale kuuetahuline tornikiiver lõpeb Ìmmarguse vasest munaga ja sellel asetseva ristiga.
Kiriku pikihoone on Ìhelööviline, kaetud kõrgete kuplikujuliste ristvõlvidega. Võlve kannavad lÌhikesed, massiivsed nelinurksed poolpiidad. Piitade kapiteelid on vÀga lihtsad simsikujulised. Kirik on seest vÀga lihtne, ilma mingisuguste ilustusita. Kas kiriku seintel või võlvidel on varem leidund maale, selle kohta ei lÀinud traditsioonikogujal korda saada andmeid. Kiriku lÀÀnepoolses otsas asub puust orelivÀÀr; selle ehitamise kohta puuduvad teated.
KÀÀrkambri lagi on laudadest. Eeskojal puudub lagi sootuks, selle aset tÀidab Ìhtlasi vana ja õige lagunend seisukorras olev sindleist katus. Kiriku põrand on laudadest, samuti kÀÀrkambri oma. Kiriku lõunakÌljel asuva eeskoja põrand on telliskivist, kuna aga kantsli Ìmbruses, tornialusel ruumil ja eeskoja esisel on põrand paekivist (vanad hauakivid, nende osad jne).
Kirikus leiduvaist esemeist tuleks nimetada kõigepealt altarit ja kantslit. Need on annetand Kaporje ja Ingeri asevalitseja Bogislaus Rosen (surnud 1654 ja maetud Tallinna Niguliste kirikusse), kes oli JÀrva-Jaani kihelkonnas suurte maaalade omanik. Altar ja kantsel on mõlemad puust nikerdatud, võrdlemisi hÀsti vÀljatöötatud ja huvitavad. Domineerivad vÀrvid on hall, kuld, sinine ja roheline.
Altarisein on vÀga sarnane Tallinnas Niguliste kirikus leiduva Bogislaus Roseni epitaafile ja on nÀhtavasti valmistatud nagu seegi Tallinnas.
Altaripilt, mis kujutab Kristust ristil ja Mariat, Magdaleenat ning Johannest risti ÃŒmber, on vana. Kunstnik on teadmata. Altaripildi all leidub kiri: Der herr Stadhalter Bogislaus Rosen hat dass Epitafium machen lassen und der Herrmann Richter Hans Hinrich Rosen hat es A. 1760 an diese Kirche gegeben und es ist Renoviret worden.
Altariga Ìhes stiilis on ka kantsel. Kantsli kÌlgedel on kuus nikerdatud kuju, millede all on nimed: Matteus; Marcus; S. Salvator; Johannes B; Lucas; Johannes E. Mooses, kÀsulauad kÀes, kannab kantslit enda pea peal.
1648. a. on kirikusse, altarieelse kaare vahele paigutatud põikpuu (Trabes). See on lihtne mustaks vÀrvitud palk, mida ilustavad ainult vÀhesed simsid. Põikpuul leiduvad jÀrgmised teated: Anno 1648 Augusto hat der Wol Edlerwerter und manhafter Herr Bogislaus Rose wolbedinter Stadhalter ...(Ìks sõna ei ole loetav) v. Kaltenbrunn u. Rosenhagen und Vorstehr der Kirchen zu St. Johan in Jerven dieses Verter liegen lassen. ||Anno 1771 im Julio ist diese Kirche von den gesamten Kirchspiels renoviret worden. ||Anno 1881 wurde der Turm der Kirche von dem Kirchspiele erbaut, und anno 1882 das innere der Kirche renoviert. Põikpuu keskel on krutsifiks.
Kellu on JÀrva-Jaani kirikus kaks. Üks neist on võrdlemisi vana, ladinakeelse kirjaga.
Teine kell on valmistatud 1912. aastal. Kellal leiduvad kirjad: Gloria in Excels DEO X ANNO 1912. || Diese Glocke hat der Convent im Jahre 1912 anfertigen lassen als Ersatz im Jahre 1634 von Bogislaus Rose zu Kaltenbrunn und Rosenhagen gestifteten Glocke.
Bogislaus Rose kingitud kell olevat visatud Põhjasõja ajal kiriku lÀhedal asuvasse tiiki, et pÀÀsta seda venelaste röövimise eest. Alles 1910.–12. a. olevat kell tiigist leitud. Praegu on kell Paides, JÀrvamaa muuseumis (Mielberg).
Lõpuks võiks veel mÀrkida kirikus leiduvat raudkivist tahutud Ìmmargust seenekujulist pinki. Vanasti seisnud see pink keset altariruumi ja olnud tarvitusel hÀbipingina. Nimelt pidand lapsega tÌdruk seisma kolm pÌha jÀrgimööda sellel pingil koguduse ees pÌsti (Paimets).
Kiriku põrandas leiduvaist hauakividest vÀÀriks tÀhelepanu jÀrgmised:
1. Altari ees kantsli all asuv, umbes 2x2 meetri suurune nelinurkne paekivist plaat vappidega ja tÀhtedega.
Ülalnimetatud kivi juures kantsli all leidub veel hauakivide osi, mille kirju ja aastaid on võimata lugeda, kuna kivid on niivõrd killustatud.
2. Kiriku peaportaali ees tornialuses ruumis on umbes 3x3 meetri suurune kivi kirjaga:
DIESER STEIN GEHÖRET NIPAFANE UND
SEINEN ERBEN
ANNO 1688 + NIPA + ANTES .
3. Kirikus, eeskoja ukse ees leidub kiviplaat 1645. aastast:
WIWA
1645
EKLA, f 199, m 45, 1/11 (I-1) < JÀrva-Jaani khk. – Linda Vilmre (1930)