Suusõnalist traditsiooni - Kuksema vald

Praeguseks Kuksema vallaks on liidetud endised Kuksema, Pähu, Metsataguse ja Roosna-Alliku kogukonnad. Valdade ühendamine on olnud 1892. aastal. 1892.–1920. a. olnud Kuksema vallaga ühendatud ka Ammuta kogukond. 1920 eraldatud Ammuta Kuksema vallast ja ühendatud Peetri kihelkonda kuuluva Esna vallaga (Soplepmann). Vallavalitsuse protokollides ei leidu mingisuguseid teateid valdade ühendamise kohta.
Sisse- ja väljarändamisi mäletab rahvas möödund sajandi teiselt poolelt ja käesoleva sajandi algult. Väljarändamised olid seotud usuliste liikumistega (prohvet Maltsvet), raharendi ja taludeostu ajaga. Käesoleva sajandi algul rändas välja peamiselt mõisatöölisi, kellede seisukord oli kujunend mõisades sel ajal äärmiselt raskeks.
Sisserändamisi teatakse ainult üksikuid juhte kohtade müümise ajast, kus mõnikord oma valla elanikud ei ole jõudnud tasuda mõisnikule nõutud sissemaksu või olles mõne peremehega halvas vahekorras, müünud mõisnik koha mõnele väljast tulnud inimesele. Need uustulnukad olnud harilikult naabri-vallast või kihelkonnast, harva kaugemalt maakonnast.
Väljarändamisi prohvet Maltsveti tegevuse tagajärjel tekkind liikumise mõjul teatakse Karinul, Võhmutal ja Einmannis. Väljarändamine olnud väga hoogne, sest mõnede teadete järele olevat isegi terved külad tühjaks läinud (Einmannis, Metslas) (Teated: Vask, Parsnik, Veinberg). Siin segab rahvas Maltsvetiga Krimmi rändajad ja Lasnamäel valget laeva ootajad ühte. Viimaseist tuli suvel suurem osa kodukohta tagasi ja ainult mõned perekonnad läksid Venemaale (Vask). Kui palju viimaseid oli, selle kohta puuduvad täpsemad andmed, kuna rahvas mäletab seda siiski ainult väga üldjoontes ja uduselt.
Umbes 70 a. tagasi lahkund Karinul mitmed peremehed oma taludest ja läinud Tallinna Lasnamäele valget laeva ootama. Sealt ära aetud, polevat nad enam kohti saanud tagasi ja läinud Samarasse (Aalin). Samal ajal läinud Metsla ja Ellavere küladest mitmed perekonnad prohvet Maltsvetiga Venemaale (Veinberg). Samuti teatakse, et Võhmutal lahkunud mitmed perekonnad kohtadest; algul käinud Tallinnas ootamas valget pilve, mis neid ära viiks, hiljem aga rännand omal jõul Krimmi (Ooberk). Einmannis läinud peaaegu terve küla Tallinna valget laeva ootama. Suurem osa tulnud hiljem tagasi koduvalda, kuid paljud rännand Krimmi ja Kaukasusse. Väljarändajad olnud enamikus vaba rahvas, kohapidajad tulnud Tallinnast valda tagasi (Ann Vask).
Väljarändamine kestab, kuigi nähtavasti vähemal määral, järgnevail aastakümneil. Nii mäletatakse läinud Orinast 1870.–71. aastal paar-kolm perekonda Simferoopoli (Kivistik). Umbes samal ajal läinud Selikülast 5–6 perekonda Krimmi; mõned läind Simferoopoli ja mujale Venemaale. Umbes 45–50 aastat tagasi lahkund Selikülast üksikud peremehed, juba päriskohtade omanikud, müünd kohad ära ja läind Krimmi elama (Kaasik).
Taludeostu ajal olevat pea igast külast mõni elanik lahkund, kuna pole jõudnud koha eest nõutud summat maksta. Mõned neist läind vaid vallast ära, kuna mitmed läinud Venemaale (Ende). Ainult Karinule kuuluvas Metsla külas ei olevat tol ajal keegi läind ära (Masing).
Käesoleva sajandi algul on väljarändajad olnud peamiselt mõisatöölised oma perekondadega. Pea igast mõisast olevat mõni perekond lahkund. Mindud Siberisse, lootes seal paremaid elutingimusi (Ende). 1908. aastal läind Roosna-Alliku Oeti külast kooliõpetaja ja veel paar perekonda Siberisse (Karu).
EKLA, f 199, m 45, 34/8 (III-1c) < Järva-Jaani khk. –Linda Vilmre (1930)