Suusõnalist traditsiooni - Sõjad vanemaist aegadest peale

Kõige vanemaks sõjaks, mille kohta rahva seas on säilind mälestusi, kuigi vaid väga üldiseid, osutub Põhjasõda. Kuid kõnesolevas kihelkonnas ei ole need teated seotud mingite konkreetsete asjade ega paikadega ning võivad seetõttu ka kergesti osutuda üldiseiks liikvel olevaiks juttudeks vanade sõdade suhtes.
Nii kõneleb üks vanainimene, et suur sõda kestnud ligi 20 aastat. Venelased tulnud maale, tapnud loomad, põletand külad ja viind inimesi endiga kaasa. Mõlemale poole küla otsa seatud vahid, kes teatand kohe külla, niipea kui vaenlane ilmund nähtavale. Siis põgenend kõik külaelanikud metsadesse ja soodesse varjule. Majakraam võetud ühes ja peidetud maa sisse. Isegi loomad aetud soodesse ja metsadesse varjule. Kuid paljud jäänd sellest peidetudki varandusest ilma, kuna sõja ajal olnud palju röövleid, kes käinud suurtes salkades maal ringi, otsind põgenikud metsadest üles ja viind nende viimase varanduse ära (A. Rist).
Suure sõja ajal saand nii palju inimesi otsa, et Järva-Jaani kihelkonnas mõnes külas jäänd ellu ainult 3–4 inimest. Sõja lõppedes tulnud inimesed metsast välja ja asund tühjaks jäänd ja laastatud küladesse. Majad olnud põletatud ning inimesed ehitand mullast onne elamise jaoks. Põllud olnud kasvand selle ajaga võsasse ja nende harimine olnud sama raske kui uudismaa tegemine (Kruusmann).
Suure Rootsi sõja järele olnud inimesed väga vaesed ja elanud mullast onnides, kuna külad olnud kõik põletatud (Niimeister).
Suure Rootsi sõja ajal olnud venelased Järva-Jaani kiriku juures laagris. Nad rüüstand kirikut, kirikumõisat ja külasid (Kivistik).
Peale Põhjasõja mäletab rahvas veel Krimmi sõda, Türgi sõda (1887–88) ja Vene-Jaapani sõda. Kuid nendest teatakse ainult, et olnud suured sõjad ja palju inimesi viidud sõtta (Veinberg).
Vanasti pidand iga kogukond andma ühe või kaks meest aastas soldatiks. Talitaja käind mööda küla mehi püüdmas. Kes saand, see joosnud talitaja eest metsa ja pääsend selleks aastaks. Soldatiks minejal aetud juuksed ära. Mehed joosnud veel siiski metsa ja eland seal kuni uued juuksed pähe kasvasid, alles siis julgend nad välja tulla (Aalin).
Soldatiks minek olnud vanasti sama hirmus kui sunnitööle minek. „Kes sealt enam tagasi sai ja millas ta enam tagasi tuli.” (Treksner)
Kuid väljateenind soldatitest peetud vallas väga lugu ja neil olnud valla ametmeestena suur mõju teistele (Oras).
EKLA, f 199, m 45, 39/41 (III-2) < Järva-Jaani khk. –Linda Vilmre (1930)