Suusõnalist traditsiooni - Ajaloolised isikud

Tähtsamaid varemal ajal Järva-Jaani kihelkonnas elanud ja tegutsend isikuid, Christian Kelchi (oli Järva-Jaani pastoriks 1682–1697) ja Rava ning Alliku eraõiguste andjat parun Otto Friedrich Stackelbergi rahvas loomulikult ei mäleta enam. Teateid on säilind ainult mõnede hilisemate tegelaste kohta.
Võrdlemisi hästi mäletab rahvas Ferdinand Theodor v. Gebhardt’it, kes oli Järva-Jaanis pastoriks 1825.–1861. a. Gebhardt olnud väga rahvasõbralik, vastutulelik ja rahva hariduse eest hoolitseja. Ta asutand oma kulul kirikumõisa juurde kuuluvasse Puki karjamõisa „koolmeistrite seminari”, kus ise olnud õpetajaks. Kooli kursus kestnud kolm aastat. Lastes ühe lennu õpilasi välja, lõpetand kool tegevuse. Kirikumõisast Puki karjamõisa (1,5 km) ja tagasi käinud Gebhardt ikka mõne õpilase saatel, kellele ta siis teel olevat seletand eriti maadeteadust ja ajalugu. Neid igapäevaseid jalutuskäike hinnand õpilased väga (Schmiedehelm).
Pastor Gebhardt püüdnud muretseda rahvale eestikeelset kirjandust. Ta ise kirjutand mõned raamatud eesti keeles ja hoolitsend nende levitamise eest rahva seas. Üks Gebhardti kirjutatud raamatuist kannud nime „Vaimu äratamise lehed” (Schmiedehelm, Nurklik).
Ka mäletab rahvas kunstnik Eduard Gebhardtit, pastori poega, kes elanud mõnikord lühemat aega Järva-Jaanis ja töötand seal. Mõne aasta eest surnud Jalgsema külas keegi vanem mees, keda kunstnik Gebhardt tarvitand oma Peetruse kuju modellina (Nurklik).
EKLA, f 199, m 45, 46/7 (III-4) Järva-Jaani khk. – Linda Vilmre (1930)