Suusõnalist traditsiooni - Rahva majanduslik elu - Pärisorjus

Pärisorjusest on rahval säilind ainult väga üldised ja udused mälestused. Õieti ei teegi nad enam mingit vahet pärisorjuse ja teoorjuse vahel, vaid need on peaaegu täiesti valgund ühte ja tihti segatakse sinna juurde veel mälestusi palju hilisemast ajast, näiteks segarendi aegseist kohustusist möödund sajandi lõpul.
Pärisorjusest on jäänd rahvasuhu üldtuttavad laused talupoegade vahetamiseist koerte ja tõllarataste vastu (Lind), talupoegade müümisist ja surnuks peksmisist (Sinimets), perekondade või isegi külade ja valdade mahamängimisest kaardilauas (Karu) jne. Talupoja kohustused olnud piiramatud ja olenend vaid mõisniku heast tahtmisest, kas teda lasti elada või ei. Talupojal ei ole olnud õigust mingisuguse varanduse peale – kõik kuulund härrale (Veinberg).
EKLA, f 199, m 45, 48 (III-5a) < Järva-Jaani khk. – Linda Vilmre (1930)