Suusõnalist traditsiooni - Rahva majanduslik elu - Voorid

Talupoegade kohustuse hulka kuulus ka mõisa põllu-, karja- ja tööstussaaduste vedamine turgudele või sadamaisse edasisaatmiseks. Peamiselt läksid viina- ja viljavoorid, mõnest mõisast ka villavoorid. Neid nn teevoori päivi olnud igal talul 6–10 päeva aastas.
Roosna-Allikul viidud viina Vasknarva. Teekond kestnud harilikult 5 kuni 6 päeva. Vooris ei ole käinud ainult teomehed, vaid talust nõutud veel teine hobune ja mees lisaks. Hobuste ja inimeste toit pandud muidugi talust kaasa (Oras).
Karinu mõisast läinud viinavoorid Narva ja Peterburi; vilja viidud Tallinna ja Pärnu. Vooris käidud nii suvel kui ka talvel. Isegi sügisel kõige halvema teega käidud vooris. Vankreile võetud kaasa tagavararattad, sest puust rattad ei ole tihti pidand vastu nii pikka teed ja siis tulnud teel panna uued rattad asemele. Talvel võetud regedele teised jalased ühes; kui ühed kulund läbi, pandud teised alla. Reed olnud siis teistsugused kui praegu; reel ei ole olnud ühtegi raudosa, kõik olnud puust. Samuti vankridki (Sauk).
Kuksema mõisast viidud vilja ja villu Tallinna, milline reis kestnud umbes 4 päeva (Vong).
Selikülast viidud viina Narva ja vilja Tallinna ning Pärnu. Vooris käidud 15–20 koormaga korraga. Aidamees või valitseja sõitnud voori lõpus ja valvand selle järele, et külamehed ei varastaks mõisa varandust. Eriti valvas pidand valitseja olema viinavoorides, sest voorimehed võtnud juba kodust puurid ühes, puurind teel vaatidele augud sisse ja joonud endid purju. Pärast löödud augud puust punnidega kinni, ning peidetud augukohad heinte alla (Kaasik). Mõnikord, kui mõis nõudnud talust korraga kahte hobust ja meest, võtnud peremees mõne lastest teiseks hobusemeheks. Jutustaja käind juba kümneaastasena isaga esimest korda mõisa viinavooriga Narvas (Sinimets).
Võhmuta mõisast veetud viina Narva ja vilja Pärnu (Aksberg).
Kuusnast viidud villu ja vilja Tallinna. Einmannist ja Kuielt viidud viina Narva ja isegi Peterburi; vilja veetud Tallinna ja Pärnu (Vask).
EKLA, f 199, m 45, 53/5 (III-5b) < Järva-Jaani khk. –Linda Vilmre (1930)