Suusõnalist traditsiooni - Rahva majanduslik elu - Külade ja talude lammutamine

Külade ja talude lammutamisi ei mäleta rahvas teoorjuse ajast kuigi täpselt. Küll räägitakse pea iga karjamõisa suhtes, et see olevat liidetud kokku endiseist taludest, kuid ei teata nende karjamõisade tekkimise aega ega talude hulka, mis siis lammutati.
Umbes 60 a. tagasi liidetud Võhmutal 5–6 talu maad mõisamaade külge. Samal ajal lammutatud Orina kogukonnas mitu talu. Vallale antud kusagilt metsaservast maad asemele, et aga valla maadehulk täis oleks (Ooberk).
Umbes 45 aastat tagasi võetud Roosna-Allikul Sibula ja Martini talud mõisa külge, andes vallale võsamaad asemele. Vähe hiljem, umbes 35 aastat tagasi võetud Roosna-Allikule kuuluva Aru karjamõisa juures Tisleri, Kõrtsi ja Kingsepa talude maad mõisale. Samal ajal liidetud Roosna-Alliku mõisaga Kangru, Vanatänava, Lepa ja Matsi kuuendikukohad mõisamaaga (Ende). Umbes 16–20 a. tagasi võetud kõnesolevas mõisas Valastisse viiva tee ääres kahe talu maad mõisale (Oras).
1902. a. olevat Karinu külas nelja talu maad liidetud mõisa külge. Peremeestele antud kusagilt metsa servast võsamaad asemele, et aga külamaa jagu oleks täis (Masing).
EKLA, f 199, m 45, 63/4 (III-5b) < Järva-Jaani khk. –Linda Vilmre (1930)