Usulised liikumised

Ülaltoodud pealkirja all tuleks kirjeldatavas kihelkonnas kõne alla kaks nähet: prohvet Maltsveti tegevuse tagajärjel tekkind liikumine ja vene usu levinemine möödund sajandi viimaseil aastakümneil.
Esimene neist oli elav eriti Järva-Jaani kihelkonna idapoolses osas, kuna kihelkonna läänepoolsed vallad on jäänd liikumisest enam-vähem kõrvale, igatahes ei läinud nende ridade kirjutajal korda saada sealt mingisuguseid andmeid vastava küsimuse kohta. Liikumine ise oli kahepalgeline, ühelt poolt kandis see puhtusulist ilmet, kuid teisest küljest oli selle aluseks rahva vilets majanduslik seisukord ning rahulolematus sellega.
Prohvet Maltsvet, ametliku nimega Juhan Leinberg võtnud oma prohvetinime talu järele, mida ta noores põlves pidand Järva-Jaani kihelkonnas Einmanni vallas. Prohveti elust teab rahvas ainult, et ta Einmanni Maltsveti talust lahkudes pidand väga mitmeid ameteid, olnud muuseas Koeru kihelkonnas Väinjärve vallas Ostriku vesiveskis möldriks, reisind kodumaal palju ringi, käinud isegi Krimmis. Lõpuks ostnud väikese maja Paide ja eland sääl (J. Vanker). Maltsveti õpetusest mäletab rahvas, et ta kuulutand ette Vene tsaaririigi langemist ja tsaari kukutamist troonilt ning rõhutute olukorra paranemist (Sauk). Ta nõudnud inimesilt vagat ja karsket elu, palvetamist ja paastumist. Tubakasuitsetamine ja viinajoomine olnud keelatud. Maltsvet levitand väikesi raamatuid, kus ta õpetused, mis olnud piiblist võetud, olnud sees (Stärk). Maltsvetlased pidand palvetunde igal õhtul taludes. Kirikus käind nad küll ka, kuid ei ole palve ajal põlvitanud nagu muu kogudus, vaid jäänud püsti seisma. Riietena kannud maltsvetlased pikki halle rüüsid; naised käind lahtiste juustega. Et päästa rahvast valitsevaist viletsaist oludest ja majandusliseist raskuseist, luband Maltsvet neid viia maale, kus valitsevad paremad elutingimused. Selleks kirjutand ta rahvast üles, võttes kirjutamise eest 30 kopikat hinge pealt. Üleskirjutamist toimetand Einmanni vallas keegi taluperemees Parsnik, kes olnud koha peal agaram Maltsveti poolehoidja (Vask). Parsnik juhtind rahva liikumist ja rändamist Tallinna Lasnamäele valget laeva ootama (A. Vask). Samuti toimetatud rahva üleskirjutamist Koeru kihelkonnas Norra mõisas asuvas Ostriku veskis, kus Leinberg olnud möldriks. Seal pidand prohvet palkama isegi kirjutaja, sest ümberkaudseist valdest kogunud nii palju inimesi, et ta üksi ei ole suutnud neid võtta vastu. Ka Järva-Jaani kihelkonnast käinud paljud Ostriku veskis endid maltsvetiusku kirjutamas (Vanker).
Kuie, Einmanni ja Aavere kogukondes kirjutand terved külad endid maltsveti usku ja väljarändajate nimekirja. Umbes 70 a. tagasi aland väljarändamine. Osalt läinud inimesed Krimmi, kuid suurem osa maltsvetlasist läind esialgu Tallinna Lasnamäele valget laeva ootama, et sellega jõuda tõotatud maale. Peremehed annud kohad ära ja müünd loomad ning palgand vankrid ja hobused Tallinna-reisiks. Mõned naised jätnud isegi mehe ja lapsed maha ning läind Lasnamäele (Parsnik).
Suurem jagu Tallinna minejaist olnud vaba rahvas, sulased, popsnikud jne, kuna peremehi olnud vähem. Tallinna minek olnud kevadel jüripäeva ajal. Kohalejääjail[t] palgatud hobused ja vankrid, milledega mindud. Jutustaja isa müünd juba loomad ära ja valmistund reisima, kuna üldine meeleolu ja reisukihk kiskund kaasa; kuid millegipärast jäänd isa siiski paigale. Inimesed oodand suve läbi valget laeva asjatult. Paljudel lõppend kaasavõetud toidukraam ja rahanatuke. Viimaseks ajand politseid nad Lasnamäelt laiali. Mõned tulnud koduvalda ja saand endised kohad tagasi, mõned läinudki ilma hulkuma (Vask).
Võhmuta vallas, Metsla ja Ellavere külades olnud maltsvetiusulisi väga palju. Mõlemaid külasi haarand väljarändamise hoog, paljud kirjutand endid nimekirja ja reisind Tallinna. Suurem jagu tulnud hiljem tagasi, kuid mõned perekonnad läinud Venemaale (Kruusman).
Huvi vene usu vastu ja sellesse siirdumine olnud kõige elavam möödund sajandi kahel viimasel aastakümnel. Kohalikkude elanikkude teadete järele võiks pidada liikumise tsentriks Järva-Jaani alevi ümbrust ja Pähu ning Ammuta kogukonde. Väga tugevasti mõjutand vene usu levinemist keegi Loik, Koeru kihelkonna Kalitsa küla elanik, kes varem rännand Krimmi ja eland seal mõni aeg. 1880da aasta ümber tulnud Loik Krimmist tagasi ja aland kihutustööd vene usu kasuks. Pidades Pähu mõisa lähedal asuvas Rodeviku külas talu, asutand Loik oma tallu vene kooli, kus esialgu olnud õpilasi 10–15 ümber. Pähus läind kõik sulased, teenijad ja vabadikud vene usku. Paidest käind preester Järva-Jaanis kihutustööd tegemas, tõotades vene usku minejaile vallamaksust vabastamist ja prii kooli (J. Saar).
Käesoleva sajandi algul ehitatud Järva-Jaani alevisse vene kirik. Esimeseks preestriks olnud keegi G. Kiimann. 1911. a. olnud preestriks M. Uusna. Preestrid olnud ühtlasi ka vene kooli õpetajad, missugune kool Rodevikult viidud Ammutasse ja sealt toodud hiljem Järva-Jaani alevisse ning muudetud 2-klassiliseks. Kooli tuues Järva-Jaani olnud õpilaste arv juba 40–50 (J. Saar).
Võhmuta vallas olnud vene usku siirdumine eriti elav Karinul ja Orinas. Esialgu olnud usumuutjaid rohkesti, loodetud sellest sammust mitmesuguseid soodustusi: valla- ja kirikumaksust vabanemist, koolisundusest pääsemist, loodetud isegi kergemini saada maad jne; hiljem tulnud paljud luteri usku tagasi. Käesoleva sajandi algul olnud Karinul ja Orinas veel umbes 30 veneusulist elanikku (Veinberg).
EKLA, f 199, m 45, 86/91 (III-7) < Järva-Jaani khk. –Linda Vilmre (1930)