Hariduslik elu - Praegu tegutsevad koolid - Roosna-Alliku algkool (endine Kuksema valla kool)

1848. a. asutas Kuksema mõisa omanik parun Otto Schilling Kagavere külas Mäe kõrtsis kooli. Esimeseks koolmeistriks olnud endine Soo kõrtsmik Mohrfeldt. Mohrfeldt olnud noores eas õppind kusagil vähe lugema ja kirjutama ning õpetand juba kõrtsmikuna küla nooremaid inimesi. Ta käind tihti kirikus ja meeldind selle tõttu Järva-Jaani pastorile Gebhardtile, kes ei olevat soovinudki paremat õpetajat. Mohrfeldt õpetand lugemist, kirjutamist, katekismust ja piiblilugu; laulmist ja rehkendamist ei olevat ta isegi tundnud.
Mohrfeldti järele pandud koolmeistriks keegi Mathiesen, kes õpetand ka laulmist ja vene keelt. Mathiesen olnud õpetajaks kuni 1864. aastani. Ta raiund Kuksema mõisa pargist omale reeaisa, saand selle eest mõisa tallis 60 vitsahoopi ning aetud koolist ära.
1864. a. toodi kool Kagavere külast Valasti külla, Nuka tallu. Õpetajaks olnud lühemat aega keegi Peeter Läänbaum Viljandimaalt. Läänbaum kannud esimesena ümbruskonnas pikke pükse ja tekitand sellega imestust ja pahameelt. Järgmine, Juhan Raukas, olnud õpetajaks kuni 1868. a. 1868.–1880. a. olnud õpetajaks Jaak Sein, kes olnud ühtlasi valla- ja vallakohtukirjutaja.
Kuni 1871. a. ei olnud koolmeistril vallaga mingisugust lepingut. Mõisahärra ja kirikuõpetaja seadsid neid ametisse ja vallandasid. 1871. a. tegi vallavolikogu Jaak Seiniga lepingu 1 a. peale. Õpetajale palgaks määrati 12 dessatiini maad kasutada ilma rendita, 18 rbl raha ning vald pidi maksma õpetaja pearaha. Kütteks anti 19 sülda hagu ja ½ sülda puid mõisa poolt. Küünalde rahaks said õpetaja valla poolt 7 rbl 50 kop.
Õppetöö kestnud harilikult 15. oktoobrist – 15. aprillini. Kuni 1877. a. kestnud koolisundus 8 a. Esimese kolme aasta kestel käidud koolis 5 päeva nädalas, järgmisel aastal 2 päeva nädalas ja lõpuks käidud 1 päev nädalas kuni leeriajani. Siis ei olevat olnud jaotust õppeaastate vahel. Kõik töötand koos, õppinud ja korrand katekismust ning piiblilugu. Ainult üks laud veerijaid olnud eraldi. Kes tervel omal kooliajal veerijate lauast ei saanud välja, see pidand kuni leerini käima 5 päeva nädalas koolis. Õppeaineina tulnud juurde ajalugu ja maadeteadus. Lugemise raamatuks tarvitatud testamenti. Ajalugu õpitud nn ajaraamatust. Kuni 1881. a. õpetatud laulu viiliga, siis muretsetud koolile orel. Koolilaudadeks olnud harilikud pikad lauad. Õpilased istund kahel pool lauda, ühed seljaga õpetaja poole.
Kooli revideerisid kohalik pastor ja kihelkonna koolihärra. Kooli revideerimise kohta võiks tuua näite Kuksema walla koli ramat[us] 1868/69 leiduva protokolli 1. apr. 1869. a:
„1) Siis sai luggeminne läbbi katsutud, lapsed luggesid tundi järrel ja meie leidsime et ollid mitto lapsed kelle luggeminne olli pudoline.
2) Kirjodussega lähheb äddasi, lapsed püdgo ramadud puhtam piddada.
3) Rehkendamine tahwlite peal läks wägga heaste korda.
4) Piibleluggut on nähha et lapsed heaste õppinut ja kostminne lähheb korda.
5) Laul sai kuldud kui meiege koli tullime ja ärra minnemises, ja leitsime et se lähheb korda.
Fr. Gebhardt C. Engelhardt
õppetaja Koolivörmündre härra.“

Korraliku kooliskäimise ja korra järele valvand koolikohus, mis koosnes koolivanemast ja kahest eestseisjast. Alguses pidas koolikohus istumisi igal neljapäeval. Viimaks tulnud kohus kokku kord kuus ja lõpuks ainult aastas kord. Oma tegevuse lõpetas kohus 1901. aastal. Koolikohtu tegevuse soikumisega nõrgenend ka koolikohustuse järelvalve.
Kuni 1877. aastani olnud suvised kordamisepäevad sama sunduslik kui talvine kooliskäimine.
Eelkooliealised lapsed pidid neli korda aastas tulema kiriku vöörmündri kutse peale koolimajasse kokku. Kokkukutsumine sündind harilikult oktoobri-, detsembri-, veebruari- ja aprillikuus. Neil katsetel nõutud lugemist ja katekismuse peatükke. Kooliastujailt lastelt nõutud lugemise oskamist. Viimasest kõneleb ka 1876. a. kihelk. koolivalitsuse antud käsukiri (Kuksema koli kohtu protokol):
Lugeda mitteoskajaid ei tohi koolmeister sügisel kooli vastu võtta. Neid peavad vanemad kodus õpetama ja kord nädalas, määratud päeval peab laps isa või emaga minema koolmeistri juurde läbikatsumisele.
„Peale sedda Kreiskoli kohhus mõistsid, et iggapääwa eest, kus laps omma waese õppimisse pärrast peab kolist ärra jäma ja koddo õppima, maksetakse 5 kop. trahvi.”
Koolikohustuse vastu eksijaid karistand koolikohus rahatrahviga ehk puuri kinni panemisega, vahest ka vitsadega. Mõnikord trahvitud õpilasi mõne süüteo eest arestiga kuni 24 tunnini. Koolist puudund päeva eest määratud 5–20 kop trahvi. Ühepäeva lastele antud vahest võimalus oma võlgu jäänd päivi hiljem tasa teha, s.o neid lubatud mõni nädal rohkem päivi koolis käia.
Kuni 1888. aastani olnud kõik õppeabinõud vallavalitsuse kulul. 1868. a. kuulusid kooli õppeabinõude kogusse järgmised asjad: „13 Tahwled, 2 Noti ramatud, 5 kattekismusse ramatud, 2 teine jäggo Piibli luggusid, 1 Tulle ja wata, 1 põllumehhe nouandja, 1 seadusse ramat koli tarwis, 1 Nodi tahwlelaud, 14 tahwled, 10 Testamendi ramatud, 1 Musika õppetus, 3 jäggo eestkirjad, 1 Jutlusse ramat, 20 Testamendi ramatud, 24 Tahwlid.”
1871. a. ehitatud uus koolimaja, kuna kooliruumid Nuka talus olnud kitsad ning maja ise vana.
1876. a. nõudis koolivalitsus, et koolides saaks vene keelt õpetatud ja selleks endisele õpetajale, kes vene keelt ei oska, vene keele õpetaja abiks võetud. Abiõpetajaks valitud keegi Markus.
1880–1883 Markus oli koolijuhatajaks. Kuid ta vahekord küla vanemate inimestega kujunend varsti halvaks. Talle heidetud ette, et ta polevat end koolmeistri kohaselt üleval pidand, käind küla noorte inimestega liig palju läbi, tahtnud asutada laulukoori ning olla kord isegi tantsind. Vald kaeband kiriku ja mõisahärrale ning Markus tagandatud ametist ja asemele nimetatud Jaak Nõmm (1883–1887). Nõmm asutand laulukoori ja võtnud sellega osa üldisest laulupeost. 1897 tulnud õpetajaks keegi Paulmeister.
Ilmasõja ajal olnud kooli tegevus halvatud. Õpetajaist olnud puudus, õppeabinõud lagunend, koolimaja olnud vanadusest ümber kukkumas, õpilasi olnud koolis 10 ümber.
1917. a. muudeti kool 4-klassiliseks ja koolile anti kasutada vallamajas vallakohtu saal. Kuna vallamaja asub Valasti külas, nimetati kooli siitpeale Valasti algkooliks. 1918. a. sügisel sulgesid saksa okupatsioonivõimud neljanda klassi ja kool jäi töötama kolme klassiga ja ühe õpetajaga. 1919. a. avati 4. kl uuesti, 1921. a. avati 5. klass ja 1922 veel 6. klass. 1924. a. viidi kool Valastil Roosna-Alliku härrastemajja. Praegu töötab kool 3 õpetajaga, 1 tunniandjaga ja 75 õpilasega (J. Hinnov).
EKLA, f 199, m 45, 93/100 (III-8a) < Järva-Jaani khk. – Linda Vilmre (1930)