Hariduslik elu - Praegu tegutsevad koolid - Einmanni algkool

Einmanni algkool, endine samanimeline vallakool on asutatud 1839. aastal. Esimene koolimaja asund Kodekülas. Nimetatud kooli käind Einmanni mõis ühes moonakülaga, Kerguta, Kodeküla ja Savalduma küla. Viimane küla asus koolimajast eemal umbes 9 versta. 1881. a. ehitatud uus koolimaja Kerguta külla. Nüüd jäänd Savalduma lastel ainult 5 versta kooli minna. Talvel tekitand seegi väikestele lastele palju raskust (Parsnik).
1869. a. oli koolimeistrile maksetav tasu, nagu selgub valla volikogu protokollist, järgmine:
„Koolmeistrile Wallalaste kolitamisse eest palka Igga Tallukohha päwa pealt 1 karnits rukkid (päiwi on 178 päwa ja karnitsad).
Se palk on mis saab makstud 2 Tsetwert 6 Tsetwerik 2 karnits rukkid. Sedda mis enne said makstud lubbasid wollimehhed ikka maksta. Se on küinalde rahha 7 Rubl. 60 kopp. 12 ½ sülda puid 3 Rubla kolilaste pabberi krifle-sulge tarwis, koolmeistrile wel 10 [leisikat] heinu koha pealt juure.”
Vanemaist õpetajaist mäletab rahvas Jüri Nugist (1879–1884), kellega vald olnud alatasa tülis ja isegi kohut käinud ja kellele tehakse väga palju etteheiteid. Näiteina võiks olla mõned katked Einmanni kogukonna kohtu protokollest.
1882. a. 4. juunil.
... „Ja wollimeste koggu ka üsna rahhul ei tahha olla, et nii holetomat wallitsust koolmeister peab koolimaia üle, kewade kui kool arra lõppeb, on keik ontli; haknad terwed, ja keik üsna korralik. Agga sui keik korristamata, 7 hakna klaasi katki, põrranda laudadest ülles kistud, wundamendi sisse auk lõhhutud, nenda et sea põrsas wõib sisse pugeda; ... ja nenda igga süggise, sab hulk klaasi, ja mitmed muud asjad, mis ei peaks tarwis, egga enne põlle olnud, andma; ja walla rahha raisgama.”

1884. a. 24. juulil.
„Koggu piddas kõnnet oma Koolmeister Jürri Nuggis ülle et temma keiges omma seisuses nii wälja nääb, et naggu ei tahha ja ei ka sa Koolmeistri ammetid peetud, nende naggu se wägga selgest wälja paistab:”
1. Kooli rahalised asjad on segased.
2. Suvistel koolikatsumise päevadel ei ole koolmeister kodus.
3. Õpilased lõhuvad kooli asju ja õpetaja ei teata sellest koolivalitsusele.
4. Koolmeistri elukombed on halvad, riidleb oma teenijatega iga päev. „/…/ ja on se sis weel monni Lapse risdia, kes ni suggust kurjust täis; ja oma teniaid nenda wannub /…/“
„Ja nenda ka nagu temma jutlust wägga wähhe peab, ja siiski weel kui maja rahvast täis, siis peab, agga kui just ni ei olle, siis sadab koddo, ei pea palwe tundi /.../“
„/.../ selle ülle on siis terwe walla täis rahwast temast ärra tagganend, ja sowib et temma Jürri Nuggis omal uut kohta peab murretsema, ja wald on ommal uut Koolmeistrid nõuks sowind kaubelda, /.../ kes omas õnnistusses kõlblik on, Issanda pole juhhatama.”

Kuni 1886. aastani olnud koolilaste tahvled, krihvled ja suled valla poolt; peale selle toetand vald ainult vaesemaid. Peale koolimaade tarvitamise saand tol ajal koolimeister rahapalgaks 52 rbl vallast ja 52 rubla mõisast (Vask). Järgmised õpetajad olnud Preem; Jaan Viikmann – 17 aastat; Johannes Wehik 4 aastat ja 1909. aastast Jakob Landberg. Landbergi sõjas olles olnud asetäitjaks Weldbach, Olga Kull, Selta Liblik ja Linda Laura.
1918. a. avati koolile 4. klass, 1922 – 5. klass, 1923 – 6. klass. Praegu asub kool endises Kuie mõisa härrastemajas. Õpilaste arv kõigub 150 ümber; õpetajaid on 6 (Landberg).
EKLA, f 199, m 45, 103/6 (III-8a) < Järva-Jaani khk. – Linda Vilmre (1930)