Jalgsema algkool, endine Seliküla vallakool olevat üks vanemaid ümbruskonnas leiduvaid koole. Täpset asutamisaega rahvas ei mäleta. Asutajaks olnud kohalik pastor Ferdinand Theodor v. Gebhardt. Vanemaist õpetajaist mäletab rahvas kedagi Rumbergi, kes olnud ametis viis või kümme aastat. 1859. aastal olnud õpetajaks Madis Kokk, kui kaua – seda ei teata. Õpetajal olnud kasutada võrdlemisi suur koolikoht ja olnud sellega ühtlasi põllumees. Peale koolitöö olnud Kokk kohustatud igal laupäeval pidama Seliküla mõisas palvetundi. Tasuks selle eest saand ta õhtul pärast palvetundi mõisa köögis süüa (tanguputru) ja mõisa aidast matt rukk[e]id (Schmiedehelm).
Koolitöö kestnud oktoobri lõpust jüripäevani. Sagedasti kärbitud kevadel ja sügisel kooliaega, kuna vanemail ei ole võimalik olnud lapsi kooli saata koduste tööde tõttu. Õpetus kestnud vähemate või suuremate vaheaegadega hommikust õhtuni. Õpilasi olnud 30 kuni 40 ümber. Kaugemal elavad lapsed jäänud ööseks koolimajja. Päeval viidud magamiskotid lakka, õhtul toodud nad klassi. Nädal otsa pidand lapsed sööma järjest külma toitu, vahest harva saand koolmeistri köögis midagi soendada. Õhtuti õpitud klassitoas peeru ehk rasvaküünla valgusel, mida õpetaja valmistand ise (Schmiedehelm).
Õppeaineiks olnud tol ajal usuõpetus – katekismus, piibilugu, kirikulaul – , lugemine kirjutamine ja rehkendamine. Madis Kokk õpetand mõnele üksikule ka saksa keelt. Koolis käidud kolm talvet 5 päeva nädalas; neljandal talvel käidud 2 päeva, ja järgmiseil aastail kuni leerini 1 päeva nädalas (Nurklik).
1875–1872 olnud koolmeistriks Preedik Brehm. 1877. a. ehitatud koolile uus maja, seni asund kool suitsutares. Preedik Brehm (lauljanna Paula Brehmi isa) asutand laulukoori, mis olnud kõige parem kogu ümbruskonnas. Peale Brehmi lahkumist Jalgsemalt lagunend laulukoor jällegi (Kaasik).
Järgmiseks õpetajaks olnud Josep Tamberg, kui kaua, seda rahvas ei mäleta. Kooliõpetaja palgaks olnud kooli põldude kasutamine, 75 rubla raha, 4 rubla pearaha eest, 10 rubla küünalde ja õli raha, 1 tsetvert kaeru ja kütteks hagu nii palju kui tarvis.
1884. a. tulnud Jalgsemale õpetajaks Hans Rink, kes varem olnud õpetajaks Venemaal. Ringi tegevusel muudetud kool 1887. a. 1-klassiliseks ministeeriumikooliks, ametliku nimetusega: Селликюлъское образцовое училище Министерcтвa Народнаго Просвещенuя. Rink jäänd kooli juhatajaks, õpetajaks kutsutud Aleksander Tamm.
Ministeeriumikoolidel olnud mitmed paremused võrreldes tolleaegsete vallakoolidega: lõpetajad saand kroonuteenistuses mõningaid soodustusi, õppeabinõusi muretsetud riigi kulul, kooli juurde asutatud Jalgsemal 300-köiteline raamatukogu, õpetajate palgad olnud peaaegu poole suuremad vallakooli õpetajate omadest. Käesoleva sajandi algul on Jalgsemal asutatud kooli juurde riigi kulul isegi viljapuuaed ja õpilasile õpetatud ka aiatööd.
1894 – uueks koolijuhatajaks tuleb V. Johanson.
1896 – I. Reeberg.
1897 – Taidema.
1898 – Rillo
1905 – Jaak Leepmann. 1906. a. antud luba õpetada esimesel õppeaastal aineid eesti keeles.
1907 – Emil Gutmann. 1909. a. muudetud kool 2-klassiliseks – 5 õppeaastaga. Viimases klassis alganud õpetus septembri keskel, alamais klassides oktoobris. Esimese- ja teiseaasta lastele korraldatud suvel kordamispäevad. Õpilasi olnud 60ne ümber.
Praegu on kõnesolev kool 4-klassiline. Õpilasi on 20–23, õpetajaid üks. (Viimased teated võetud vastava kooli kroonikast).
EKLA, f 199, m 45, 109/12 (III-8a) < Järva-Jaani khk. – Linda Vilmre (1930)