Suusõnalist traditsiooni - 1905. aasta

Võrreldes 1905. a. liikumist Järva-Jaani kihelkonnas naabruses asuva Koeru kihelkonna tolleaegsete sündmustega, näib et esimeses oli võrdlemisi vaikne, puudusid seesugused avalikud väljaastumised kui Koerus ja Vaalis ning piiratum oli ka karistussalkade tegevus. Peaaegu täiesti vaiksed olid Einmanni ja Võhmuta vallad, ainult Kuksema vallas, eriti Roosna-Alliku mõisas oli tegevus suurem.
Rahutused algasid juba sügise poole suvel, mõisatöölised nõudnud palgalisa ja ähvardand muidu jätta töö seisma. Kuid rahva teadete järele olevat asi lõppenudki ainult ähvardusega, streigini ei ole jõutud. Kuid septembris kasvand rahutused uuesti. Rahutuste õhutajana tegutsend Roosna-Alliku mõisas ja ümbruses keegi sauniku poeg Villem Meier. Ta levitand punaste lendlehti ja soovitand mõisad võtta üle. Ööseti ilmund maja seintele ja plankidele Meieri kirjutatud üleskutsed: „Ärge makske mõisnikkele makse!”, „Maha parunid!” jne. Septembris ühel ööl süüdatud Roosna-Alliku mõisas 6 küüni korraga ja põletatud maha ühes vilja ja heintega. Süütajat ei ole leitud ja kohalikud elanikud ei tea seda kindlasti öelda, kuid arvavad, süütajaks olnud mõisniku käsilased, et siis oleks põhjust ja õigust talupoegade ning mõisatööliste vastu tarvitada karmimaid abinõusid (Ende).
Nii palju kui traditsioonikogujal läks korda andmeid saada, oli Roosna-Alliku mõisnikul kõige halvem vahekord valla- ja moonarahvaga üle Järva-Jaani kihelkonna. Igatahes ei kohand nende ridade kirjutaja inimest, kes ei oleks Roosna-Alliku omanikku, parun Stackelbergi iseloomustand kui väga õelat ja kurja inimest. Nii jääb siiski võimalus, et kohaliku rahva keskel võis keegi panna toime selle aktsiooni.
Kuna mujalgi mõisades valitsend rahutu meeleolu, kogunend pea kõik kihelkonna mõisnikud Roosna-Allikule ja kindlustand härrastemaja trellidega ja liivakottidega, oodates kallaletungi rahva poolt. Kuid peale küünide põletamise ei järgnend mingit vägivaldset sammu. Kuid ärev meeleolu kestnud, valdades ja koolimajades peetud koosolekuid ning saadetud saadikuid Tartu kongressile (Karu).
Karinul peetud koolimajas mõni koosolek, kus kooliõpetaja A. Masing seletand rahvaerakonna programmi. Koosolekud olnud rahulikud. Tartu kongressile valitud saadikuiks M. Saar ja Lauk, kes võtnud osa Tõnissoni koosolekust (Masing).
Järva-Jaani algkoolis peetud koosolekul valitud Tartu kongressi saadikuiks Jüri Lohvart ja Johannes Suukmann. Esimene käinud Tõnissoni koosolekul, teine Teemanti juures. Hiljem kutsutud jälle koolimajasse koosolek kokku, kus loetud ette Tartu kongressi otsused. Peale selle lahkund rahvas rahulikult koosolekult (J. Saar).
Vähe aega enne jõulut tulnud 20-meheline karistussalk Sieversi juhatusel Järva-Jaani ja asund alevi lähedal olevasse Orina mõisa. Sealt korraldatud ööseti väljasõite ja läbiotsimisi. Roosna-Allikul käinud mõisa jääger, selle abi Mart Otsmann ja keegi Hans Sibul karistussalga soldatitele abiks inimeste otsimisel. Püütud kõigepealt Villem Meierit, kuid ümberkaudsete elanikkude abil pääsend Meier põgenema ja läind Venemaale. Kinni võetud Kagaverest Kustas Stolsen ja Ammutast Ants Pragi. Kumbki tabatuist ei ole teinud rahva teadete järele midagi kahtlustamisväärset, liiatigi karistusväärset, mõlemate vastu olnud parun Stackelbergil vana viha ja nüüd kasutand juhust selle lahutamiseks. Pragi olnud vene usku, vene kiriku vöörmünder ja julend mõndagi öelda parunile vastu. Samuti olevat Stolsen midagi liig julgesti parunile öelnud. Karistussalk viind Stolseni ja Pragi Valasti külas asuvasse Kuksema vallamajja, kus esimesele antud 25, teisele 10 hoopi. Soldatid peksnud keppidega, milleks olnud 5 tugevat vitsa seotud kokku. Valla- ja mõisarahvas käsutatud vaatama peksmist pealt. Stolsen surnud peksust saadud haavadesse (Ende).
Karistussalk vangistand Orgmetsas (Albu vald, Madise kihelk) Jaan Pudingi, keda süüdistatud Roosna-Alliku küünide põletamises ja taluperemehe Peeter Porika, kellega parunil olnud vanad arved. Mõlemad viidud Aravetele (Albu vld, Madise k) ja poodud jõululaupäeva öösel telefoniposti külge, et oleks hirmutuseks esimesel pühal kiriku sõitjaile. Enne piinatud mehi õudsel kombel, murtud käed ja jalaluud (S. Hahn; Karu).
Kuksemal püüdnud karistussalgad kedagi peremeest Odersit, kuid viimane põgenend Krimmi, kust alles mõne aasta pärast julgend tulla tagasi (Saar).
Uue aasta päeval käsutatud kõik Kuksema valla talitajad Oisu mõisas korraldatud peksmist vaatama (Ende).
EKLA, f 199, m 45, 131/5 (III-9) < Järva-Jaani khk. –Linda Vilmre (1930)