Asjalised mälestised - Albu mõis

Kõige vanemaks mõisaks peavad kohalikud elanikud Albu mõisat, mis olnud vanal ajal katoliku klooster Alfa nime all, milline kingitudki Põhjasõja ajal Vene keisri poolt, mingisuguse äraandliku Vene sõjaväele kasuliku operatsiooni tasuks, Rootsi krahvile kurikuulsale Douglasile.
EKLA, f 199, m 48, 11 (II) < Järva-Madise khk., Albu v., Pullevere k., Koka t. – Elfriede Änilane < Otto Pilt, 59 a. (1930)

Ahula külas oleval Veitla mäel olnud endine vana linn. Liivavõtmise ajal tulnud sageli välja mitmetaoseid esemeid.
Jutustaja näinud noorpõlves ühte raudkatelt, mis kruusaveo ajal päevavalgele tulnud, ei mäleta enam, kuhu see jäänud.
EKLA, f 199, m 48, 11/2 (II) < Järva-Madise khk., Albu v., Madise vndk. – Elfriede Änilane < Marie Sillaots, 48 a. (1930)

Kõrvenurga küla Sikemäe talust umbes pool km eemal on pikergune segametsaga ülekasvanud magi, lõuna ja lääne poolt ümbritsetud sooga, milline tõenäoliselt võiks olla vana linna või kindluse ase. Praegu leidub mäel üksikuid raudkive, mingisugust varet pole säilinud, mis annaks omaaegsest lossist tunnistust.
EKLA, f 199, m 48, 12 (II) < Järva-Madise khk. – Elfriede Änilane (1930)

Samas külas asuva Kutniku talu peremees räägib mõningat omal ajal Sikemäelt (nii on mäe nimi) leitud asjade kohta. Nimel, oli umbes 1870. a. jutustaja isa 14-aastase poisikesena läinud vennaga metsa aiavitsu tooma. Sikemäe ääres olnud väike kivivare. Poisikesed liigutanud kirvevarrega varemest kive lahti, mille juures välja tulnud kaks hõberaha. Pärast kaevatud veel labidaga ja leitud hõbehelmed ja prees ning hõberahu kahekümne ümber. Keegi rändav juut petnud need asjad käest ära vist nelja rubla eest.
Samal leiu aastal leidnud ka Albu metsavaht Nigulist – jutustaja isa leiukohast veidi eemal teetegemisel kive vedades – neli hõbedast supilusikat, millistel kabad varre otsast ära käinud. Nimelt olla metsavaht kangega löönud ühte neljanurgelist paetükki, see tulnud päält ära ja all olnud neljakandiline kividega vooderdatud kast, milles peitunudki tähendatud lusikad. Ühest kasti nurgast läinud maasse rotiauk ja metsavaht arvanud, et rotid ollagi kasti varandusest tühjaks kannud.
EKLA, f 199, m 48, 12/3 (II) < Järva-Madise khk., Albu v., Kõrvenurga k., Kutniku t. – Elfriede Änilane < Gustav Hein, 45 a. (1930)

Kõrvenurga küla Kantla talust umbes kaks kilomeetrit eemal olla Soojärve saar – rabas kuiv koht, kus kasvavat suured puud. Keset saart aga olla poolteise vakamaa suurune koht, kus puid ei kasvavat ning kus leiduvat peakivi tükke ja vanu auke, üldse mingi vana ehitise jääneid. See arvatavasti olevatki Kanevere loss – tondiloss. Jutustaja käinud sääl saarel 25 aastat tagasi, kuulanud vanemailt inimesilt järele ja uurinud ise tähendatud kohta ja on kindlas veendumuses, et sääl soo saarel olnud mingisugune vana loss.
EKLA, f 199, m 48, 13/4 (II) < Järva-Madise khk., Albu v., Aravete k., Kadaka t. – Elfriede Änilane < Eduard Buurmann, 50 a. (1930)

Umbes 26 aastat tagasi oli Kaalepi küla Sepa talu peremees leidnud oma õue aias kündes aasa ja sangaga vaskrõnga, mis olnud nii suur, et ulatanud 12-aastase poisikesele ümber keha. Pärast kaevanud veel samast kohast ja leidnud poolteise jala sügavusest tuha seest pronks-, vask- ja hõbeasje: kaelarahu, mitmevärvilisi suuri kivist helmeid, punutuid pronksrõngaid, ühe suure hõbesõrmuse ja preesi. Kõik need asjad saadetud Tallinna muuseumi.
EKLA, f 199, m 48, 14/5 (II) < Järva-Madise khk., Albu v., Kaalepi k., Sepa t. – Elfriede Änilane < Mart Landsmann, 65 a. (1930)

Mõnuvere küla praeguse Ristimänniku talu maa peal olnud vanasti palju riste, millised olevat pandud sõjakoledusis otsa saanud inimeste mälestuseks. Tähendatud kohal ja ümberkaudu olnud rootslaste ja venelaste vahel kole lahing, kogu ümbruskond tehtud maatasa ja lähedal olev suur mets põletatud sõja ajal täiesti ära. Praegugi, kaevates keldreid või muid auke, tulevat välja koolnute luid ja põlenuid palke.
Lahingukoha lähedal on liivamägi, kus üks sõdivaist pooltest olnud laagris, ning millisel olnud torn, kust kindralid vaadelnud lahingu käiku. Säält mäelt läinud neli teed: üks Albu mõisa, teine Paide, kolmas Peedu küla poole ja neljas Harjumaa Punamäe poole. Nende teede kaudu saadetud väge juure. Liivavõtmise ajal olla mäest leitud roostes mõõku, hobusekannuseid jne. Samuti tulevat teetegemise ajal välja palgiotsi, milliseist olevatki sõja ajal teid tehtud, sest maa olnud ümberkaudu väga soine.
EKLA, f 199, m 48, 15/6 (II) < Järva-Madise khk., Albu v., Mõnuvere k., Teistepere t. – Elfriede Änilane < Jakob Bachmann, 75 a. (1930)

Kantla mägede vahel olnud vanal ajal ka suur lahing. Org otse lainetanud verest tõustes koguni hobuste valjasteni.
EKLA, f 199, m 48, 16 (II) < Järva-Madise khk., Albu v., Soosalu k., Ravastiku t. – Elfriede Änilane < Miina Liibert, 68 a. (1930)

Pullevere külas Aravete ja Madise vahelise tee ääres Kääbasmäe talu maal on õige madal liivaküngas, milline olevat suure katku aegne matusepaik. Liivaveol tähendatud kohast tulevat sageli välja inimluid. Seda kohta kutsutakse kääbaste mäeks, millest talugi olevat saanud nimetuse.
EKLA, f 199, m 48, 16 (II) < Järva-Madise khk., Lehtse – Elfriede Änilane < Evald Breivell, 26 a. (1930)

Kaalepi küla Nurme talu maa pääl on nn Nurme siilna tiik, mida kutsutakse ka lambapesuauguks. See on umbes 10 m pikk ja 8 m lai veeauk, milline olevat kole sügav ja keegi senini ei olevat saanud selle sügavust mõõta. Vesi ei lõppevat sellest tiigist kunagi ära, ka kõige suurema põua ajal mitte. Vanal ajal olnud see tervisetiigiks ja kaugelt käidud sääl tervist otsimas. Paljud uppunud aga tiiki ära ja neid pole säält üldse enam kätte saadud.
EKLA, f 199, m 48, 17 (II) < Järva-Madise khk., Albu v., Kaalepi k., Nurme t. – Elfriede Änilane < Otto Uusberg, 54 a. (1930)

Tähendatud veeaugust mõnikümmend meetrit eemal rukkipõllu sees on meetrikõrgune päält lapergune kivi, mida kutsutakse käokiviks. Sellel kivil antud orjele peksa. Keegi Tapuri-eit rääkinud, et tema oma noorpõlves näinud, kui mõisa lambakarjuseid mainitud kivil pekstud.
EKLA, f 199, m 48, 17 (II) < Järva-Madise khk., Albu v., Kaalepi k., Nurme t. – Elfriede Änilane < Otto Uusberg, 54 a. (1930)

Albu mõisa juures jõe ääres on küngas, kus kasvavad hästi lopsakad puud. Vanemad inimesed rääkinud, et need puud olevat nii tugevaks kasvanud inimeste verest, sest sääl künkal olnud orjaaegne peksu koht.
EKLA, f 199, m 48, 18 (II) < Järva-Madise khk., Albu v., Soosalu k., Ravastiku t. – Elfriede Änilane < Miina Liibert, 68 a. (1930)