Suuline traditsioon - Ajaloolised isikud - Mõisnikud

Mõisnikest on kohalikes elanikes kõige enam mälestusi säilinud Albu mõisa ühest omanikust, kurikuulsast Douglasest, kes umbes 200 aastat tagasi olnud Albu mõisnikuks. 1929. a. suvel oli Albus käinud Rootsist keegi Douglase suguvõssa kuuluv, ka sama nime kandev isik, et kohapääl kiriku arhiivist ja elanikelt koguda materjali tähendatud mõisniku kohta. See isik tähendanud, et Douglas olevat saanud Albu mõisa omale mingisuguste venesõbraliste poliitiliste teenete eest, mis olnud sihitud rootslaste vastu.
EKLA, f 199, m 48, 43 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Madise kirikmõis – Elfriede Änilane < Arnold Wieckmann, 52 a. (1930)

Kuidas Douglas Albu mõisa omale saanud, on kohalikes elanikes säilinud jutustusi kahes variatsioonis:
Kolm Rootsi kindralit – Albu Douglas, Purdi mõisnik (hüüdnimega Purdi Pukk) ja Kolga krahv saanudki enestele kolm nimetatud mõisat Vene keisrilt autasuks, et nad sõjas pöördunud rootslaste vastu. Kolga mõis olnud kõige suurem ja igaüks kolmest kindralist tahtnud seda omale, mille pärast pidanud nad omavahel võistlema. Selleks pidanud nad võidu Peterburi keisri juure sõitma ja kes kõige enne pärale oleks jõudnud, pidanud siis Kolga mõisa omale saama. Kolga krahv ostnud Albu Douglase kutsari ära, et see oma isanda tõlla määrimata jätaks. Kutsar jätnudki tõlla määrimata ja koledal kihutamisel läinud Douglase tõld teel põlema. Kolga krahv jõudnud enne Peterburi ja saanudki nii tähendatud mõisa omale.
EKLA, f 199, m 48, 43/4 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Madise vndk. – Elfriede Änilane < Hans Sommer, 70 a. (1930)

Kolm Rootsi krahvi – Albu, Kolga ja Purdi krahvid saanud Vene keisrilt kolm mõisat. Kolga mõisat kui rannaäärset ja kõige suuremat ihaldanud igaüks neist omale. Muidugi pidanud nad omavahel võistlema ja nii kihutanudki kõik kolm Peterburi poole. Kolga krahv olnud kaval lubades teeäärseile talupoegile kõrget hinda hääde hobuste muretsemise eest ja vahetades niiviisi sageli hobuseid, jõudnud terve päeva enne Peterburi kui Douglas. Douglas olnud aga teel Peterburi hirmus tige, käskinud ainult kutsaril samu hobuseid peksta ja ise peksnud kutsarit, ega ei olevat tähtinud mitte kopikatki uute hobuste muretsemiseks välja anda.
EKLA, f 199, m 48, 44/5 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Saare k., Saare t. – Elfriede Änilane < Maria Kaudlenbach, 60 a. (1930)

Kui Douglas kodust kunagi välja sõitnud, siis jooksnud ta tõlla ees alati kohitsetud ja äralõigatud sääremarjadega mehed, keda kutsutud lööpriteks. Neil olnud punased riided seljas. Nad jooksnud kole kiirelt ja kergelt, järele vaadates, et tee saksa tõlla ees puhas oleks. Neid lööpreid olnud palju, jahi ajal püüdnud nad rebaseid.
EKLA, f 199, m 48, 45/6 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Saare k., Saaresauna t. – Elfriede Änilane < Leenu Eidmets, 72 a. (1930)

Kord sõitnud Douglas Albust Amblasse ja lasknud kutsaril 25 naist tõlla ette panna.
EKLA, f 199, m 48, 46 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k., Navaoja t. – Elfriede Änilane < Hugo Laos, 23 a. (1930)

Douglas olnud päris vana saatan ise inimese nahas. Oma orjelt lasknud ta nülgida nahkrihmu, millised tõmmatud pikuti keha, päälaelt kuni kannani. Samuti lasknud ta naistel rinnad ära lõigata ja igalt abielluvalt tüdrukult nõudnud esimese öö õigust. Vanemas eas jäänud ta haigeks, siis pidanud naised teda eneste rinnapiimaga toitma, üks neist õnnetuist naistest lämmatanudki vanakurja sel moel ära.
EKLA, f 199, m 48, 46 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Madise vndk. – Elfriede Änilane < Hans Sommer, 70 a. (1930)

Kui müristanud, siis öeldud ikka, et Albu Douglas laskvat vanajumalale suurtükkidega vastu.
EKLA, f 199, m 48, 46 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k., Navaoja t. – Elfriede Änilane < Hugo Laos, 23 a. (1930)

Jäneda mõisnikuks olnud teoorjuse ajal keegi Bengeldorf [Benckendorff]. Jutustaja ema ühes teise vaimutüdrukuga pidanud Bengeldorfi mõisa teid mööda kaarikuga sõidutama, saks aina naernud, kui tüdrukud kõigest hingest jooksnud.
EKLA, f 199, m 48, 46/7 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Mõnuvere k., Teistepere t. – Elfriede Änilane < Jakob Bachmann, 75 a. (1930)

Seidlas olnud läinud sajandi 80ndate aastate ümber paruniks Schilling. Kui tema juure mindud töö palka otsima, siis küsinud parun: „Kas sul raha kaasas on?” Kui vastatud, et ei ole, siis võtnud Schilling kohe ukse lahti ja ajanud välja. Pidanud ikka vähe raha kaasa võtma, sest parunil ei olevat väga peent raha olnud ja siis tulnud tagasi anda sageli. Samuti võidud palka minna otsima ainult üksikult, kui hulgana mindud, siis jätnud Schilling palga maksmata öeldes, et nad olevat kui hullud koerad jookstes karjana kokku. Olnud väga toores inimene.
Kurisoo mõisa saksu – Stahlide perekonda – tuntakse aga hääde inimestena. Sügisel, kui õunad küpsed olnud, sõitnud parun ühes proua ja lastega kaleskaga teed mööda. Vankris olnud suured korvitäied õunu, kust siis saksad neid teeäärseil põldudel viljakoristavaile töölisile pildunud. Samuti antud igal sügisel igale teomehele veerikutäis [setverik] õunu.
Paruniproua annud taluinimesile haiguse korral alati rohtu, ega pole selle eest kopikatki võtnud. Eelpooltoodud Seidla paruni Schillingi proua annud jutustajale kord toobi ussitanud õunu ja ütelnud ise: „Küll sul on hää õun!” Jutustaja ise mõelnud, et toop ussitanuid õunu nüüd mõni õnn – vaat, kuidas Kurisoo saksad õunu loobivad. Nii võidud ainult mõelda, ega öelda ei olevat nii julgelt tohtinud, sest sakste viha alla sattumist kardetud kui tuld.
EKLA, f 199, m 48, 47 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Ahula k., Tiisfeldti t. – Elfriede Änilane < Eva Tiisfeldt, 75 a. (1930)

Samal ajal, kui Seidla mõisnikuks olnud Schilling, olnud Ahula mõisa omanikuks parun Grünvald [Grünewaldt]. See müünud Ahula mõisa ära ja säält lahkudes teinud mõisa- ja külarahvale lõputalgud. Härg tapetud maha ja keedetud mitu katelt herneleent. Mõisa õuel söödud. Antud nii peremehele, teomehele kui ka vaimule ja igale ühele ühesuurune osa. Igale perele antud viis portsjoni suppi ja liha ja lastele antud veel päälekauba.
EKLA, f 199, m 48, 48/9 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Ahula k., Metsavahe t. – Elfriede Änilane < Maria Liiva, 79 a. (1930)

Albu mõisas olnud kord rehepapiks väga vihane mees Mart Neerut. Rahvas kutsunud teda “Neerut Prits president kuri kahver”. Kaks meest, Hooste Mihkel ja Posti Jaan, pannud kord rehepapi vankrisse salaja vilja, siis võtnud nad ka rehepapi kinni ja viinud vankriga ja ühes viljakotiga mõisa, et rehepappi varguses süüdistada. Rehepapp lastudki ametist lahti, aga meestele antud peksa.
EKLA, f 199, m 48, 49 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Saare k., Saaresauna t. – Elfriede Änilane < Leenu Eidmets, 72 a. (1930)