Suuline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Pärisorjus

Pärisorjuse ajast teatakse üldiselt väga vähe rääkida. Ei osatagi suurt vahet teha päris- ja teoorjuse vahel. Üks orjus olnud ikka. Aleksander [I] annud küll vabaduse, või mõisnikud seda pidanud – mõisat pidanud teenima ühesuguselt nii päris- kui teoorjuse ajal ja peksa saadud sakste käest endistviisi. Pärisorjuse ajal aga võidud inimesi müüa ja vahetada, kuna teo ajal ei olevat saksad seda enam teha tohtinud.
EKLA, f 199, m 48, 50 (IV-3a) < Järva-Madise khk., Albu v., Aravete k., Alliku t. – Elfriede Änilane < Madis Lääts, 80 a. (1930)

Väikese süüteo eest antud kepiga. Kui künd olnud veidi teisiti, kui kubjas tahtnud, pekstud jälle. Albu mõisas olnud mees, kes saadetud Kukruse mõisa ja säält saadetud koer vastu.
EKLA, f 199, m 48, 50 (IV-3a) < Järva-Madise khk., Albu v., Madise vndk. – Elfriede Änilane < Hans Sommer, 70 a. (1930)

Jutustaja vanaisa olnud Seidla mõisas 35 aastat kangruks. Selle toa akna all, kus jutustaja vanaisa kangast kudunud, pekstud neid, kes mõisa aidast vilja tulnud otsima. Enne antud igale viljatahtjale 30 hoopi ja siis antud vilja. Sügisel pidanud talupojad vilja tagasi tooma.
EKLA, f 199, m 48, 50/1 (IV-3a) < Järva-Madise khk., Albu v., Venevere k., Otsa t. – Elfriede Änilane < Leena Tammets, 77 a. (1930)

Albu mõisa mäerehe juures laotatud kord sõnnikut. Keegi tüdruk Leenu Põlendik olnud ka laotamas, ei olevat aga sõnnikut hästi peeneks laotanud ja opman peksnud kepiga mööda sääri. Tee kesale viinud mäest ülesse. Hobused ei olevat jõudnud täie koormaga mäest kiiresti ülesse minna, siis opman käinud vankri kõrval ja peksnud vahetpidamata sulast. Sulane aga peksnud hobust, et mäest rutem ülesse jõuda. Kui heinaniidul kaare hari jäänud veidi kõrgemaks, pekstud jälle.
EKLA, f 199, m 48, 51 (IV-3a) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu as. – Elfriede Änilane < Mai Tammets, 76 a. (1930)

Jutustaja vanaisa elanud Metsla külas Läätsi peres. Pidanud minema mõisa rukkeid lõikama, et aga leivakübetki kodus ei olevat olnud, siis läinud oma põllule lõikama, kui rukis ei olevat veel küllalt küps olnud. Selle eest pekstud ta mõisas poolsurnuks. Kui veidi paranenud, siis ei olevat saanud muidu istukile tõusta, kui nöörid pandud laest alla ja nende abil saanud end siis liigutada.
EKLA, f 199, m 48, 51/2 (IV-3a) < Järva-Madise khk., Albu v., Aravete k., Alliku t. – Elfriede Änilane < Madis Lääts, 80 a. (1930)

Ühes mõisas pekstud raskejalgset naist, see palunud proualt andeksandmist. Proua aina karjunud: “Andke tublisti mööda jalgu!”
EKLA, f 199, m 48, 52 (IV-3a) < Järva-Madise khk., Albu v., Kaalepi k., Vare t. – Elfriede Änilane < Leenu Karbi, 72 a. (1930)

Vooris käimine olnud põlatuim kohustus. Käidud ikka Peterburis viinavooriga. Igal mehel pidanud kaks paari reetaldasid kaasas olema. Reetaldasid olnud isegi üks koorem. Mõni mees läinud hästi tubli hobusega kodust ära, kui aga koju tulnud, siis ei olevat looma enam ära tuntud, nii kõhnaks jäänud.
EKLA, f 199, m 48, 52 (IV-3a) < Järva-Madise khk., Albu v., Ahula k., Kruusimäe t. – Elfriede Änilane < Anna Õlm, 63 a. (1930)