Suuline traditsioon - 1905. aasta

1905. a. sündmused on elanike mälestusis (vähemalt suuremas osas inimesis) püsinud kaunis segaseina. Üldse olnud 1905. a. Madise kihelkonnas kaunis vagune.
EKLA, f 199, m 48, 93 (IV-8) < Järva-Madise khk. – Elfriede Änilane (1930)

Sogalepe külas käinud salk inimesi, kes õhutanud rahvast mõisaid põletama, kuid inimesed ei olevat läinud kaasa. Seda mässajate salka kutsutudki mustaks sajaks. Arvatakse, et üks salk inimesi õhutanud rahulikke elanikke üles – vastu hakkama ja needsamad pärast lasknud jälle vastuhakkajad maha lasta.
EKLA, f 199, m 48, 93 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Sogalepe k., Tui t. – Elfriede Änilane < Ann Aussen, 57 a. (1930)

Harjumaa Paunkülast tulnud kaks meest, üks Juhan Kahveri nimeline, Lohala külla Tiido tallu, Albu valla talitaja Jakob Breemanni juure järelepärima, kas Albu vald oleks ka nõus mässust osa võtma. Albu valla talitaja aga teatanud, et tähendatud valla elanikud mässajatega ei ühinevat.
EKLA, f 199, m 48, 93/4 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Lohala k., Tiido t. – Elfriede Änilane < Rudolf Breemann, 32 a. (1930)

Üks koosolek peetud Albu vallamajas, nõutud rendi alandamist, kohalikud elanikud astunud kõnelejaina üles, kuid suurt vaimustust ei olevat olnud.
EKLA, f 199, m 48, 94 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu vallamaja – Elfriede Änilane < Richard Reinvaldt, 50 a. (1930)

Põrika peremees ajanud oma poole rahvast kokku ja pannud Kurisoo õllepoe kinni, olnud väga agar ja arukas mees.
EKLA, f 199, m 48, 94 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Aravete k., Hansujaagu t. – Elfriede Änilane < Madis Maal, 76 a. (1930)

Kuulu järele olevat kohapeal laotatud ka lendlehti, kuid vähe.
EKLA, f 199, m 48, 94 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Ageri k., Tõnise t. – Elfriede Änilane < Jaan Karjust, 80 a. (1930)

1905. aastal oli Madises Aida talu perepoeg Hans Peetov organiseerinud mässajaid, kuid kaasalööjaid olnud vähe, arvestades üldiselt kohalike elanike täielist tagasihoidlikkust rahutuste suhtes. Ässitatud inimesi püssidega Albu mõisa minema, et seda põlema pista. H. Peetov olnud ka ise relvastatud. Albu mõisa valitsejal Karelsonil olnud 10 püssi, millega organiseerinud mõisas vastukaitse. Samuti liikunud kuulujutt, et mõisas olevat 10 madrust ja see hirmutanud mässajad laiali.
EKLA, f 199, m 48, 94/5 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k., Navaoja t. – Elfriede Änilane < Hugo Laos, 23 a. (1930)

Mõnuvere külas Kantla talus olnud karistussalgad ühe öö, sääl ümberkaudu ei olevat neil kedagi karistada olnud. Soosalu küla Allpere talu peremees saanud peksa, samuti pekstud Harjumaa meest Juhan Kahverit.
EKLA, f 199, m 48, 95 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Kõrvenurga k., Kantla t. – Elfriede Änilane < Johannes Lindemann, 45 a. (1930)

Kodru kuusikus lastud karistussalkade poolt maha Aida perepoeg Hans Peetov ja teine, keegi väljastpoolt tulnud isik. Aravete postmaanteel lastud maha Aravete küla Kadaka talu peremees Jaan Pudi ja Põrika talu peremees Peeter Reinap. Teine neist seotud telefoni-, teine verstaposti külge.
Albu mõisa valitseja Karelson liikunudki mööda kihelkonda ringi, et välja uurida, kellel on mässu nõu, tema lasknudki tähendatud neli meest ära tappa, sest tal olnud nende isikutega halb vahekord. Valitseja Karelson ise lasknud end mõni aasta hiljem maha, sest ta kaevatud kohtusse eelpooltähendatud isikute tappa laskmise pärast ja mõistetud eluks ajaks sunnitööle.
Vallamajas peetud koosolekut. Jutustaja olnud ka koosolekul, kuid ei mäleta enam mida räägitud, kuid vastuhakkamisele ei olevat kutsutud.
EKLA, f 199, m 48, 95/6 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Madise vndk. – Elfriede Änilane < Hans Sommer, 70 a. (1930)

Karelson olnud 1905. a. ohvrite tapmises peasüüdlane, samuti olnud metsavaht Rass suur mõisa sõber, kes kannud iga vähemagi kuulduse mõnest isikust kohe mõisnikule edasi, andes ülesse päris süütuid inimesi.
EKLA, f 199, m 48, 96 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Sogalepe k., Tui t. – Elfriede Änilane < Ann Aussen, 57 a. (1930)

Kardavoiks olnud Madises sel ajal keegi Ahlberg, kes meelitanudki Põrika ja Kadaka peremehed kodust välja, öeldes et nad viidavat vallamajja ülekuulamisele, kuid teel tapetud. 1908. või 1909. a. olevat ta ise ka kord õhtul kodust välja petetud ja maha lastud, politsei uurinud küll hoolega, kuid laskjaid ei olevat kätte saadud.
EKLA, f 199, m 48, 96/7 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Neitla k., Tuherma t. – Elfriede Änilane < Joosep Tuherm, 72 a. (1930)

Jutustaja vend, 20-aastane Hans Peetov, kes 1905. a. karistussalkade poolt maha lasti, elanud vanemate juures Peedu külas Aida talus. Koosolekuid peetud Albu vallas väga vähe. Ale kooliõpetaja käinud Tartus ja tagasi tulles rääkinud teistele ka, mida Tartus otsustatud. Märgukirja Madisest ei olevat saadetud. Jutustaja vend olnud haige, ühel õhtul tulnud salkkond mehi, kelle seas ka kohalikke elanikke olnud, neile ja kutsunud venda Hans Peetovi ühes Albu mõisa. Albusse nad ei olevat saanudki, vaid pöördunud Sogalepe karjamõisa poole, kuid ka sinna ei olevat lõppeks mindud, vaid võõrad mehed lõiganud ühe telefoniposti maha ja siis mindud laiali, sest salkkond ei olevat ühisel nõul olnud. Mõni päev hiljem toodud karistussalgad Albu mõisa. Albu mõisa metsavaht Rass tulnudki osa soldatitega Peetovi tagasi otsima, kuid venda ei olevat kodus olnud, siis viidud ainult püss ära. Siis olnud mõni päev vahet ja 2 päeva enne jõule tulnud soldatid jälle otsima, kuid Hans Peetovi ei olevat jälle kodus olnud, tema asemele tahetud venda pandiks viia. Naised ja isa ei olevat soldateid sisse tahtnud lasta, vaid olnud ukse pääl ees. Soldatid olnud kole vihased ja lubanud kõiki tappa. Viidudki vanem vend pandiks Albu mõisa. Lõuna paiku tulnud noorem vend koju ja isa viinud ta hobusega õhtupoolikul mõisa. Vanem vend lastud koju ja öeldud veel isale, et olgu poegade poolest mureta. Jõululaupäeva hommikul lastud vend Kodru kuusikus maha.
Vend olnud valitseja Karelsoniga riius järgmisel põhjusel: ta võtnud Albu mõisale kändusid, millise töö juure vend pidanud abilisi ka võtma. Raha ei olevat aga mõisast korralikult kätte saanud, vaid 150 rbl olnud saamata. Hans käinud siis mõisas tööraha nõudmas. Valitseja Karelson öelnud, et mõisas raha ei olevat, kuid annud oma allkirjaga 80 sülda mõisa puid tööraha eest pandiks, et raha mittesaamise korral vend oleks võinud puud ära müüa. Selle tõttu saanudki Karelsoni vihaaluseks. Jõululaupäeva hommikul Karelson öelnud vennale: „Läinud laupäeval tahtsid sina mõisale oksjoni teha, aga mina teen täna sinule otsa peale.”
EKLA, f 199, m 48, 97/9 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k., Aida t. – Elfriede Änilane < Charlotte Loog, 40 a. (1930)

Valitseja Karelson öelnud reede õhtul Peetovile, et teda teisel päeval maha lastavat. Peetov ei olevat uskunud seda, vaid vastanud: „Kes kurat võib mind maha lasta!”
EKLA, f 199, m 48, 99/100 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k., Navaoja t. – Elfriede Änilane < Hugo Laos, 23 a. (1930)

1905. aasta ohvritega olevat väga toorelt ümber käidud. Põrika peremehel olnud käe ja jala luud katski murtud. Hulk aega pärast sündmust olnud pea iga päev mingi mõisnikke mõrtsukaina kirjeldavad üleskutsed postil, mille külge seotuna üks ohver tapetud. Samuti lõiganud inimesed sinna verstapostile riste. Albu mõisnik lasknud selle posti maha võtta. Kõik inimesed katnud karistussalkade Albus oleku ajal hirmu pärast aknad paksude riietega kinni. Kui õue mindud, ei olevat kogu külast ühtki tuld paistnud. Kaks meest ei olevat julenud ühes toas juttu ajada, kui otsijad oleks tulnud, oleks kohe kinni võetud.
EKLA, f 199, m 48, 100 (IV-8) < Järva-Madise khk., Albu v., Ahula k., Kruusimäe t. – Elfriede Änilane < Anna Õlm, 63 a. (1930)