Päevik

Laupäeva 14. juuni õhtul kell 11.30 väljasõit Tartust. Järva-Jaani jaama jõuan pühapäeva hommikul kella 6eks.
Pühapäeval 15.VI. Pääle Järva-Jaani jõudmist asun kohe Järva-Madise kirikmõisa poole teele. Ühe piimamehe käest küsin teed, kuid ei saa siiski palju targemaks, sest jutukal mehel on palju teisigi asju jutustada ja mulle lugematuid küsimusi esitada nii, et teejuhatamine jääb hoopis kõrvale. Lõppeks siiski juhatab teed kuskilt läbi soode ja kraavide, mille kaudu ma ei mõtlegi minna eelistades laia maanteed, kust minnes küll 3 km kaugem, kuid palju julgem, sest pole sugugi karta eksimist.
Täpselt kell 1 lõuna ajal olen kirikmõisas, tähendab 7 tundi oli rasket ja vaevarikast teed! Lisan kohe juure, et lugematuid kordi puhkasin tee ääres, sest ilm on tulikuum ja käimine selletõttu üliraske. Teel käisin sees ka Ageri ja Seidla mõisus saades säält juba osalt mulle vajalikke andmeid, milliseid Ageri asunik pr Martinson ja Seidla 6-kl algkooli juhataja hr Tammus väga lahkelt andsid.
Kirikmõisas kuuldub pr Wieckmannilt, et õpetaja olevat sõitnud mujale jutlust pidama ja tulevat koju alles õhtuks. Olen väsinud, ega soovigi teha ei kehalist ega vaimlist tööd. Siirdun siis köstrimajja, kus peatun ööbides köstri, hr Einmanni, aida lakas.
Esmaspäeval 16.VI kuulen, et ka õpetajal täna ei olevat aega, sest leerilastel olevat hommikupoole esimene leeritund, kuna õhtupoolikul võivat ma kiriku arhiiviga tutvuda. Et aega kasutada, lähen umbes kilomeeter eemal olevasse Madisse vanadekodu, vahest kuuldub säält vanu lugusid – nagu käsirahakski mõned. Ega nuriseda ei või, kuus ladusat eite ja taati „reakisid koa” kõik endi südameilt, mida nad kuulnud või näinud, tänu neile!
Pääle lõunat tutvun osalt kiriku arhiiviga. Õpetaja soovib, et algaksin päris tööd arhiivis teisipäeval, millal ka köster saaks juhatusi anda, õpetajal enesel olevat vähe aega sest leeritund jällegi takistavat. Peatud jällegi köstrimajas ja
teisipäeva 17.VI hommikul algan tööga kiriku arhiivis hr Einmanni, samuti hr Wieckmanni lahkel kaasabil, kes sageli leeritunnist tuleb vaatama, kuidas saame toime vanade liig segamini olevate paberitega, ning püüab nii palju kui vähegi võimalik, aidata, et minu tööd kergendada. Õhtuks k. 8aks lõpetan nii öelda arhiiviriismete läbi vaatamise, sest arvestades mitmesugusid hävinguid, millised arhiivist üle käinud, on säilinud käesolevast arhiivist küll ainult riismed.
Kolmapäeval 18.VI hommikul kella 10 paiku lähen Albu vallamajja, mis asub kirikust umbes pool kilomeetrit eemal, et tutvuda säälse arhiiviga. Vallasekretär hr Reinvald tuleb kohe võimaldama mulle kättesaada arhivaale ja seletama arhiivi kohta mitmeid tähtsaid asjaolusid. See päev kulub valla arhiivis töötamiseks ja
neljapäeva 19.VI hommikul vara asun teele Kantla poole, et sääl otsida A. Saali „Hildas” olevat tondilossi. Teel käin läbi Vetepere, Venevere ja Kõrvenurga külad leides sääl mõned jutustajad. Vetepere küla ühes talus peeti mind seljas oleva pauna järele rändavaks kaupmeheks ja küsiti, mis kraami mul müüa olevat. Vastasin kärmelt, et terve kott ja palju perenaine võiks mu paunast lubada. Perenaine vastab lõbusalt, et ei enne teadvat midagi lubada, kui ei tea mis kotis on, arvab et mul vahest sammal ja seened kotis ja palju ta sellest teadvat ikka lubada.
Päike kõrvetab halastamatult – tuleb ju läbi tammuda umbes kümne kilomeetri pikkusest liivakõrbest, kus teisel pool teed männimets ja teisel pool soine võsastik. Tuuleiiltki ei pääse siia ega kohta ka ühtki inimolevust. Olen kui keevas katlas, millest ei pääse välja ka kõige parema tahtmise juures mitte. Õhtul kell 8.45 jõuan läbi väsinult ja roidunult Kantla tallu, kus peatun kuni
reede 20.VI hommikuni, mil teen ringkäike Kantla talu ümbruses. Ühtlasi lähen ka nn Sikemäele, kust kunagi aastakümneid tagasi leitud hõbeasju ja rahu.
Lõuna paiku liigun edasi umbes sama pikka ja igavat kõrbeteed kaudu nagu eelmisel päeval Mõnuvere külla, kust leiangi Ristimänniku talust ühe jutukama taadi. Jõuan minna veel mõni kilomeeter eemal olevasse Saare külla ja õhtu ongi käes ning tuleb otsida öömaja, mille leian Saare küla Saare talus.
Laupäeval 21.VI käin läbi Sogalepe, Soosalu ja Peedu külad, samuti Risti koolimaja, mis asub Madise ja Ambla piiril. Neis külades leian vähe jutustajaid, Sogalepe külas ainult ühe, sest siin olevat kõik pea eranditult Tartu- ja Viljandimaalt sisserännanud perekonnad. Ööbin Soosalu külas Matsi talus.
Pühapäeval 22.VI peatun Albu mõisas, tutvudes siinse 6-kl algkooliga ja mõisa ümbrusega, ühtlasi hankides suulist traditsiooni endiseilt mõisa vanemailt elanikelt. Õhtuks jõuan jälle Albu vallamajja olles läbi käinud kihelkonna hõredamalt asustatud läänepoolse osa.
Esmaspäeval 23.VI liigun Aravete poole käies läbi Pullevere küla, samuti Kurisoo mäed, millised pakuvad eriti looduslikult suurepäralist naudingut. Enne õhtut jõuan Aravetele tahtes külastada veel kohalikku algkooli, kuid koolijuhataja prl Tischleri ära olles tuleb loobuda sellest.
Saan läbi käia tähendatud külas mõned talud ja õhtu ongi käes. Öömaja leian Aravete Tarvitajate Ühingu ärijuhi peres, kuid öö on ju nii lühike, sest lähedaloleval mäel tehakse jaanituld ja on eneselgi küllalt lusti minna ühes teistega vaatama külatüdrukute ja poiste lõbutsemist ja tantsu. Puhkama pääsen alles vastu hommikut.
Teisipäeval 24.VI s.o jaanipäeval, kui kõik inimesed peavad püha, on minul päris tööpäev. On sama tore suvipäev kui kõik eelmisedki ja võib rännata. Käin läbi Lohala ja Aravete külad leides mõned jutustajad ja saades Aravete elanikult Gustav Krollilt Järva-Madise kõige vanema seltsi kohta andmeid. Õhtul lõbutsen kohalikus seltsimajas, kuid väga vähe, et kolmapäeval saaks varakult jälle edasi matkata.
Kolmapäeval 25.VI külastan Kurisoo mõisat saades pr Stahlilt vastavaid andmeid kodu-uurimistoimkonna jaoks. Siis liigun edasi Orgmetsa külla ja säält Rava mõisa, mis asub Ambla kihelkonnas, kuuldes et sääl elavat keegi 1905. a. Madise kihelkonna tegelane. Tähendatud isikut kohates selgub aga eksitus, ta olevat küll vabadussõja ajal olnud ümbruskonnas aktiivsem tegelane, kuna 1905. aastal olnud ta veel liiga noor, et aru saada revolutsiooni tähtsusest.
Ööbin Orgmetsa külas Ankru talus.
Neljapäeval 26.VI jätkan matka Ahula küla suunas, kus jutustajaid leian neljas talus, samuti käin läbi Ahula asundustalud jäädes öömajale Ahula mõisa asuniku hr J. Pälli perekonda.
Reede 27.VI hommikupoole veedan veel Ahula külas ja kella 12 paiku keskpäeval sammun Neitla küla poole. Õhtuks jõuan Ageri külla, tutvun veel Ageri 4-kl algkooliga ning ongi hilja küllalt, et otsida öömaja, mille leiangi Ageri küla ühes talus.
Laupäeva 28.VI hommikul käin läbi Ageri küla ja tillukese nn Saunaküla, mis Ageri suurest külast eraldatuna asub metsadega piiratud maasopil, kuhu pääseb üsna pikka metsateed mööda. Siin olevalt kuuelt popsikohalt ei leia ma, kahju küll, ühtki jutustajat.
Samal päeval pärast lõunat sean sammud Seidla mõisa suunas läbi käies mõningad Seidla asundustalud. Seidla endises härrasmajas, kus praegu asub 6-kl kõrgem algkool, leian öömaja.
Pühapäeval 29.VI on esimene ja ka ainuke vihmane ilm kogu õppematka kestel, kuid seegi pole rännaku takistajaks, sest sajab ainult peent seenevihma ja riideid ei suuda see sadu niipea läbi leotada. Külastan Kaalepi mõisat, asundustalusid ja küla. Kaalepi küla kahest talust on vanemad ja jutukamad eided läinud Madise kiriku ja kahjuks kuuldub, et nad ei tulevatki niipea tagasi jäädes kiriku lähedal olevaile sugulasile külla.
Esmaspäeva 30.VI hommikul sammun edasi veel käimata olevaisse Kihme ja Oeti küladesse, kus leiangi kihelkonna vanima jutustaja 92-aastase Mihkel Tammkõrva. Need külad läbi käies ja ka Oeti koolimajas peatudes andmete saamiseks kodu-uurimistoimkonna jaoks, võin rahuliku südamega ja rõõmsa meelega edasi „purjetada” Alliku mõisa kaudu Järva-Jaani jaama, et sõita tagasi Tartu, kuhu jõuangi teisipäeval 1. juuli hommikul kell 6.
Ei saaks lõppeks üldiselt jätta tähendamata, et kogu rännaku kestel koheldi mind kohalike elanike poolt vägagi vastutulelikult ja külalislahkelt, nii et selleski suhtes on muljed lõpetatud matkast kõige paremad.