Asjalised mÀlestused - Surnuaiad ja matusepaigad

Vanemal ajal maeti tÀhtsamad isikud kirikusse, kuni see 1773. a. keisri ukaasiga keelati. Kirikus leiduvad hauad mÌÌriti kinni.
Kõige vanem surnuaed on kiriku ÃŒmbrus. Ühes kirikualusega on see maaala 1760 s2 [ruutsÃŒlda] suur. Vanemaist haudadest seal võiks nimetada jÀrgmisi: Heinriette v. Benckendorff, surnud 1847. a. ja Constantin v. Benckendorff 1821. a.; „Obrist Carl Johann v. Bremen 1825 u. seine Gemahlin Helene v. Bremen gest. 1821.“
1844. a. kinkis LandrÀtin von Bremen-Kappo Ìhe tiinu maad surnuaia tarvis. See on praeguse eesti surnuaia vanem osa. 1877. a. ja 1894. a. suurendati surnuaeda, mille suurus ulatab nÌÌd 3 tiinu 2304 s2.
Uus, seega kolmas surnuaed asutati 1923. a. ja on 2 tiinu suur.
ArukÌla mõisa pargis on mõisaomanikkude krahv Tollide matusekoht. Sinna on maetud umbes 100 aasta kestel kolm põlve. Alguses olnud seal lihtsad hauad, hiljem mineva sajandi 70dates aastates ehitatud kabel.
Piibe mõisast umbes km Preedi mõisa poole viiva suuretee ÀÀres on liivanõmm, nimetatakse SeljamÀeks. Kaevamisel tulnud sealt suuremal hulgal surnuluid vÀlja. Rahvatraditsiooni jÀrgi olevat see Põhjasõja-aegne (Koort), või katkuaegne (Kurg) matusekoht.
Udeva-Abaja kÃŒla vÀljadel leidund kuni viimase ajani kiviriste (rõngasristid). Kuid nÌÌd olla nad hÀvinend – suure hulga neist lõhkunud karjapoisid. Samas kÃŒlas Mareta talu põllul olla kiviahervare, mille alt tulnud surnuluid vÀlja. Sama kÃŒla Matsi talu põldudel olla samasugused ahervared. Rahva jutu jÀrgi olla need vanade eestlaste sõjaaegsed matusekohad (Erde).
VÀinjÀrve vallas Salutaguse kÃŒlas SalumÀe talu maal leidub umbes 6–7 meetri kõrgune kÃŒngas, mille keskel on ÃŒmmargused kiviahervare jÀÀnused, umbes 3-meetrilise raadiusega. Vanemate inimeste arvamise jÀrgi olnud siin vanasti hiiekoht (R. Jakobs). Teine variatsioon rÀÀgib mainitud kÃŒnkast kui vanast matusekohast. KÃŒnka sees olevat kaks suurt kivi ÃŒksteise peal. Nende vahele pandud inimese tuhk (SalumÀe talu perenaine).
Liigavalla mõisa maal, rehe lÀhedal on nn Kalmuaugud. Sinna maetud suure katku ajal surnuid (Krusten).
VÀinjÀrve vallas Ramma kÃŒlas lÀheb maantee ÀÀrt mööda pikem mÀerinnak ÃŒksikute tõusengutega. Sellel mÀenõlvakul leidub kaks kiviristi. Üks neist asub Eeru talu, teine Hindreku-Hansu talu krundis. Ristid on kaetud madala samblakorraga ja niivõrd kulnud, et kirjade lugemine neil osutub võimatuks. Rahvatraditsioon rÀÀgib, et see olevat Rootsi sõja aegne matusekoht. Keldri kaevamisel leitud sellelt kõrgendikult ÃŒks vana mõõgatupe ots (Prits).
Kapu vallas Puhmu kÌlas Selteri aias leidub Ìks samasugune kivirist. Ka siin arvab rahvas Põhjasõja-aegse matusekoha olevat (Selter).
EKLA, f 199, m 40, 8/10 (I-2) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)