Asjalised mälestused - Surnuaiad ja matusepaigad

Vanemal ajal maeti tähtsamad isikud kirikusse, kuni see 1773. a. keisri ukaasiga keelati. Kirikus leiduvad hauad müüriti kinni.
Kõige vanem surnuaed on kiriku ümbrus. Ühes kirikualusega on see maaala 1760 s2 [ruutsülda] suur. Vanemaist haudadest seal võiks nimetada järgmisi: Heinriette v. Benckendorff, surnud 1847. a. ja Constantin v. Benckendorff 1821. a.; „Obrist Carl Johann v. Bremen 1825 u. seine Gemahlin Helene v. Bremen gest. 1821.“
1844. a. kinkis Landrätin von Bremen-Kappo ühe tiinu maad surnuaia tarvis. See on praeguse eesti surnuaia vanem osa. 1877. a. ja 1894. a. suurendati surnuaeda, mille suurus ulatab nüüd 3 tiinu 2304 s2.
Uus, seega kolmas surnuaed asutati 1923. a. ja on 2 tiinu suur.
Aruküla mõisa pargis on mõisaomanikkude krahv Tollide matusekoht. Sinna on maetud umbes 100 aasta kestel kolm põlve. Alguses olnud seal lihtsad hauad, hiljem mineva sajandi 70dates aastates ehitatud kabel.
Piibe mõisast umbes km Preedi mõisa poole viiva suuretee ääres on liivanõmm, nimetatakse Seljamäeks. Kaevamisel tulnud sealt suuremal hulgal surnuluid välja. Rahvatraditsiooni järgi olevat see Põhjasõja-aegne (Koort), või katkuaegne (Kurg) matusekoht.
Udeva-Abaja küla väljadel leidund kuni viimase ajani kiviriste (rõngasristid). Kuid nüüd olla nad hävinend – suure hulga neist lõhkunud karjapoisid. Samas külas Mareta talu põllul olla kiviahervare, mille alt tulnud surnuluid välja. Sama küla Matsi talu põldudel olla samasugused ahervared. Rahva jutu järgi olla need vanade eestlaste sõjaaegsed matusekohad (Erde).
Väinjärve vallas Salutaguse külas Salumäe talu maal leidub umbes 6–7 meetri kõrgune küngas, mille keskel on ümmargused kiviahervare jäänused, umbes 3-meetrilise raadiusega. Vanemate inimeste arvamise järgi olnud siin vanasti hiiekoht (R. Jakobs). Teine variatsioon räägib mainitud künkast kui vanast matusekohast. Künka sees olevat kaks suurt kivi üksteise peal. Nende vahele pandud inimese tuhk (Salumäe talu perenaine).
Liigavalla mõisa maal, rehe lähedal on nn Kalmuaugud. Sinna maetud suure katku ajal surnuid (Krusten).
Väinjärve vallas Ramma külas läheb maantee äärt mööda pikem mäerinnak üksikute tõusengutega. Sellel mäenõlvakul leidub kaks kiviristi. Üks neist asub Eeru talu, teine Hindreku-Hansu talu krundis. Ristid on kaetud madala samblakorraga ja niivõrd kulnud, et kirjade lugemine neil osutub võimatuks. Rahvatraditsioon räägib, et see olevat Rootsi sõja aegne matusekoht. Keldri kaevamisel leitud sellelt kõrgendikult üks vana mõõgatupe ots (Prits).
Kapu vallas Puhmu külas Selteri aias leidub üks samasugune kivirist. Ka siin arvab rahvas Põhjasõja-aegse matusekoha olevat (Selter).
EKLA, f 199, m 40, 8/10 (I-2) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)