Ajalooline traditsioon: Koeru.

Suusõnaline traditsioon - Asustamisküsimus, sisse- ja väljarändamine


Maa asustamisest on säilind traditsiooni rahvasuus ainult paari küla kohta, nimelt Merja ja Visusti. Esimene nendest kuulus Aruküla mõisale, teine Väinjärve mõisale. Mõlemad külad olla tekkind talude lammutamise tagajärjel teoorjuse ajal, paremad maad ühendatud mõisaga ja terve küla viidud eemale rabade ja metsade servale. Nii olla Merja küla asutatud umbes 75 a. tagasi, kui Aruküla mõisa juures kaotatud Aruküla küla. ( M. Eltermann).
Samal viisil tekkind ka Visusti küla umbes 100 a. tagasi (Stärk). Ka teatakse paari talu tekkimisest. Nii olla Vao mõisa piirkonda kuuluvad Haavassaare ja Puna talud tekkind suure Rootsi sõja ajal. Inimesed põgenend metsa pelgu ja kuna sõda kestnud väga kaua, jäänudki paar perekonda metsa asuma. (Ann Pahk).
Preedi mõisa tekkimisest teab rahvas järgmist: üle 300 aasta tagasi olla Rootsi kuningas kinkind Wredele maad Koerust kuni Paideni selle eest, et Wrede päästnud Rootsi kuninga elu ühes lahingus. Kuid kaardilauas mängind järgmised mõisnikud maad ära ja sellest tekkinudki teised vallad. Wrede´de suguvõsale jäänud ainult Preedi ja Rõhu kogukonnad (Muusikus). (Kiriku kroonika teadete põhjal on Rootsi kuningas Karl IX kinkinud Heinrich Wredele Preedi mõisa oma elu päästmise eest Kirchholmi lahingus.)
Samuti räägib rahvatraditsioon, et Norra ja Mäo vürstimõisad olevat Järvamaal kõige vanemad mõisad üldse. Kõik teised mõisad olevat nendest tekkind – kas päranduse teel läinud sugulaste kätte, antud sõpradele või mängitud maha kaardilauas (M. Eltermann).
Väljarändamisi mäletab rahvas ainult 19. sajandi lõpult ja 20. sajandi algult. Väljarändamised on seotud raharendi tulekuga, kohtade müümisega ja usuliste liikumistega. Väljarändajate seas olnud nii taluperemehi kui ka mõisatöölisi. Viimaseid rännanud Venemaale eriti käesoleva sajandi algul, kui mõisatööliste seisukord kujunend äärmiselt viletsaks ja mõisast saadava palga eest pole suudetud perekondi toita. Esialgu saadetud saadikud Siberisse tutvuma sealsete oludega. Tagasi jõudes meelitanud need rahvast Siberisse minema, kiites sealseid olusid. Vaolt läinud selle peale möödund sajandi algul mitmed perekonnad Siberisse (K. Breiberg).
Eriti elav olnud aga väljarändamine möödund sajandi 80dail aastail. Mindud peamiselt Krimmi ja Kaukasusse.
Liigvallast läinud möödund sajandi 90dail aastail mitmed perekonnad ära, kuna pole jätkunud kohti osta (Krusten). Samal ajal läinud ka Varangult mitmed perekonnad Venemaale, kuna härra keeldund kohte neile müümast ja võtnud uues peremehed sisse (Matiisen).
Metsla külast rännanud 80dail aastail mitmed perekonnad Venemaale, eriti Krimmi ja Kaukasusse (J. Randelberg).
1878. a. olevat Visusti külast üksikud perekonnad läinud Maltsveti mõjul ära. Osa nendest tulnud hiljem tagasi, kuid teised läinud Krimmi (Matiisen).
Preedis olevat mitmed peremehed Maltsveti mõjul müünud oma kohad ja varanduse ning läinud Venemaale. Ka nendest tulnud osa hiljem tagasi (Muusikus).
Väinjärvest läinud üksikud perekonnad Maltsveti järel, kuna viimane lubanud neid viia sinna maale, kus saavat süüa ilma tööta (J. Randelberg).
Väinjärve vallast, Abaja külast läinud ainult üks peremees Maltsveti kutse peale ära, kuid seegi tulnud hiljem tagasi (Erde). Ramma külast läinud väga palju inimesi Maltsveti kutsele järgnedes vallast ära. Osa neist läinud Venemaale, mõned tulnud tagasi (Matiisen).
Sisserändamisi teatakse vähem. Ainult kohtade ostmise ajal on üksikud perekonnad tulnud teisteist valdadeist. Sisserändamine on suurem Koeru kihelkonna lõunapoolses, Viljandimaale lähedasemas osas.
Nii olla Vaali kogukonnas veel ainult kolmes talus endised peremehed, suurem osa kohte kuuluvat Viljandimaalt sissetulnud inimestele (A. Räbin). Kalitsa külasse olevat 1850da ümber tulnud paar kolm perekonda Viljandimaalt (P. Jakobs.).
EKLA, f 199, m 40, 34/8 (III-1a) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!