Suusõnaline traditsioon - Valdade ajalugu

Koeru kihelkonda kuulub kolm valda: Väinjärve, Liigvalla ja Kapu vallad.
1. Väinjärve vald on liidetud kokku 10st kogukonnast, nimelt: Väinjärve, Kuusna (kuulub Järva-Jaani kihelkonda), Aruküla, Ärvita, Norra-Udeva, Preedi-Rõhu, Vahu, Vao, Ramma ja Tammiku. Nendest liideti Väinjärvega Aruküla, Ärvita, Preedi-Rõhu, Vao ja Ramma kogukonnad 1892. aasta; Kuusna liideti 1893; Norra ja Udeva 1912. aastal. Vaali kogukond, mis varem oli ühendatud Norra ja Udevaga, eraldatakse nendest 1912. a., mil viimased ühendati Väinjärvega, ja liidetakse Koigi vallaga (Peetri kihelkond). Udeva valla täis- ja volikogu otsusteraamatus leiduvad sellekohased märkused. 1) Protokoll 22. dets. 1911. a.: „Talitaja kuulutas volikogule kohaliku komissari härra otsuse Vaali kogukonna ühendamise kohta Koigi valla külge 19 nov. 1911.“ 2) Protok. 26. X: „Valla talitaja kuulutas kohaliku Talurahva Asjade Komissari Herra ettekirjutust 17nst sept. s.a. täites volikogule Eestimaa kubermangu Talurahva Asjade Komissari otsuse 9mast septembrist s. a. Udeva iseseisva valla ära kaotuse ja Udeva kogukonna Väinjärve ja Vaali kogukonna Koigi valla külge ühenduse pärast 1st jaanuarist 1912. a.“
Kuid Väinjärve vallaks liidet kogukonnad on varemalt mitmel puhul ja mitmes kombinatsioonis olnud ühendatud isekeskis.
Tammiku vald, varem iseseisev, ühendati 1866. a. Ärvita kogukonnaga. Sellekohane märkus leidub Ärvita täis- ja volikogu protokollis 1866. a. 15. dets.: „Oli talitaja oma abimeestega koos ja pidasid nõu, et tahavad Ervita ja Tammiku liita üheks kogukonnaks ja ühe kogukonna kohtu enestele pidada ja andsid seda samal päeval kihelkonna kohtusse teada.“ Rahva teadete järgi lahutatud Tammiku vald varsti jälle Ärvitast ja tehtud iseseisvaks kogukonnaks; peale selle ühendatud Tammiku varsti Arukülaga. Kunas need lahutamised ja liitmised sündisid, selle kohta ei tea rahvas lähemalt midagi, kuid Aruküla täis- ja volikogu protokollides räägitakse 1887. a. 6. okt. esimest korda Aruküla ja Tammiku ühisest koosolekust. Nähtavasti on Aruküla ja Tammiku liitmine sündind mainitud aasta ümber.
Ärvita vald on kord olnud liidetud Udeva vallaga. Ühendamise kohta puuduvad teated, kuna Ärvita lahutamise kohta Udevast ja liitmise kohta Väinjärve vallaga on teated Ärvita valla täis- ja volikogu protokollides 1892. a. 8. jaanuaril.
Ramma vald on juba varem olnud ühendatud Väinjärve vallaga. Väinjärve täis- ja volikogu protokollides leidub märkus 1876. a. 21. viinakuu päeval: „Wallimeeste ja valla täie koggo ette pani tallitaja nõnda visi, et Weinjärve mõisa Herra sovib ja tähhendab, et Ramma vald saaks Weinjärve wallast ärra lahhutud, agga selle nõu andmisega ei olnud vala täis koggo egga vollimehhed mitte nõus, vaid mõistsid nõnda visi, et Weinjärve ja Ramma vald peab ikka nüüd ja eddespiddi ühte jäma, wanna wisi nõnda kui ta ennegi on olnud.“ Kuid nähtavasti on vallad siiski lahutatud (78. aastal. [Prits]) ja alles 1892. a. ühendatakse Ramma kogukond lõpulikult Väinjärvega.

2. Liigvalla vald koosneb Liigvalla, Ao ja Piibe kogukondadest. Ao mõisa ja valla omandanud Liigavalla mõisa omanik Benckendorff ostu teel umbes 100 a. eest (Liisa Lodi). Piibe vald, mis ühendati 1892. a. Väinjärve vallaga, liideti 1895 a. Liigvalla külge, kuna viimane asus lähemal.
1866. a. liideti Liigvallaga Varangu kogukond. Liigavalla volikogu protokollides 1866. a. 20. viinak. päeval leidub märkusi: „Sai jälle Liigwalla wald Paron Engelhardt herra poolt küssitud kas Liigvalla ja Ao wald tahwad Warrango wallaga kokko heita selle peale nad vastavad, et nemmad tahvad Warrango wallaga kokko heita hea meelega.“ Kuid 1867. a. lahkub Varangu kogukond jälle Liigvallast. Põhjuseiks tuuakse ette 1867. a. 1. veeb. protokollis: 1) kaugel käia, 2) loodavad kõiki kulusid suuta kanda, 3) ei taha palju päivi viita.

3. Kapu vald. Kapu vallaga liidetud 1890dail aastail Varangu kogukond, mille alla kuulund ka Raigu kogukond. Samuti ühendatud neil aastail Kapuga ka Aavere kogukond. Umbes 1895dal aastal eraldatud Aavere kogukond jälle Kapust ja liidetud Einmanni vallaga mis kuulub Järva-Jaani kihelkonda (Teated Selterilt).
EKLA, f 199, m 40, 38/42 (III-1b) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)