Suusõnaline traditsioon - Sõjad vanemast ajast peale

Põhjasõja ajal olnud poolakad ja rootslased maal (Stark). Igasse tallu pandud 10 meest korterisse. Inimesed põgenesid rabadesse ja metsadesse varjule, külad jäänud päris tühjaks. Inimese surnud nälga ja igasugused tõved tapnud paljusid. Kui sõda lõppenud, tulnud inimesed metsast välja, kuid leidnud ainult laostatud maa eest. Majad olnud maha põletatud, inimesed ehitanud mullast onnid ja elanud neis.
Suur sõda kestnud 20 aastat. Inimesi pole enam maal elanudki; kes veel olnud, need põgenend röövijate eest rabadesse ja metsadesse varjule, ühes võttes kõik oma varanduse (Muusikus).
Suure Põhjasõja ajal seisnud rootslaste väed Väinjärve vallas, praeguse Merja küla kohal laagris. Praeguse Matsi talu maal olla väikene tiik mille kaevand rootslased hobuste jootmiseks. Ühes hiljuti lõhutud maja rehe all olnud Rootsi sõja aegsed hobuste latrid (Eltermann).
Maa olnud röövleid täis, need hulkund ringi otsind põgenikke metsadest ja rabadest ning röövind nende varandusi. Suvel olnud sood ja rabad kindlad varjupaigad, kuid talvel külmand maaga pole sealgi kindel võinud olla. Võõrastel, kes ei tunnud soodest ja rabadest läbi käivaid salateid, olnud peidukohtadesse tungimine väga raske, kuid talvel külmetand maaga leitud igalt poolt inimesed üles (Otto Kurg).
Põhjasõja ajal olnud venelased maal. Põletand külad maha, tapnud inimesi ja ajanud loomad ära. Inimesed põgenend hirmuga metsadesse ja rabadesse. Vene tsaar Peeter Suur läinud Koerust läbi Paidesse. Vene vägi olnud laagris praeguse Vao mõisa asunikule kuuluva Kitse metsa juures. Veel praegugi alles oleva vana küüni juures olnud Peeter Suure telk (Juhan Seajalg).
Vanasti pole olnud sõjapidamise masinaid, pidand raiuma käsitsi (Pajopuu).
Sõjaväeteenistusse pidand vanasti iga vald ühe mehe andma. Talitaja käind perest peresse soldatisi püüdmas. Vahest võetud mees voodist kinni ja viidud kroonusse. Kes sai talitaja eest ära jooksta see pääsnud selleks aastaks. Mehed jooksnud talitaja eest metsadesse ja elanud vahest mitu kuud heinaküünides, kus talvel külm tihti neil jalad ära võttis (Pajopuu).
Vao kogukond pidand andma kolm aastat igal aastal ühe mehe ja neljandal kaks meest kroonu teenistusesse (Kustas Breiberg).
EKLA, f 199, m 40, 43/5 (III-2) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)