Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Teoorjus - Voorid

Ärvita mõisast läinud viinavoorid Narva. Peremees pidanud 2 voori viima, teomees käinud muidugi nii tihti kui mõisast saadeti. Omale ja hobustele võetud toit kaasa. Jutustaja ema ei olevat lasknud ta isa minna viinavoori, kuna isa olnud viinaarmastaja ja võtnud enese purju. Salaja puuritud augud aamidesse ja joodud. Aidamees olnud järelvalvaja, kelle vaadist leidnud augu, sellele antud kohe tee peal peksa. Mehed olnud ettevaatlikud ja peitnud augud heinte ning kaerakottide varju (P. Jakobs).
Vao mõisast läinud viljavoorid Narva ja Pärnu; Narva reis kestnud harilikult 5 päeva, Pärnu voor umbes sama kaua. Vankrite jaoks võetud teised rattad kaasa, juhuks kui ühed peaks teel lagunema. Samuti võetud talvel teised reejalased ühes, sest puujalastega reed ei ole kestnud iga kord nii pikka reisi. Jutustaja olnud 12-aastane, kui esimest korda vooriga Narvas käinud (Wanker).
Aruküla mõisast veetud piiritust Vasknarva (Eltermann).
Liigvallast veetud villu ja vilja Aegviitu ja Tallinna, viinavoorid läinud Narva. Vooris käidud nii suvel kui talvel (Wiidas).
Varangu mõisast viidud vilja Tallinna ja viina Narva. Vooris käidud tihti, voorist tuldud ja voori mindud, vahet olnud vähe. Reis kestnud 5–6 päeva. Talust mindud voori vahest kahe, vahest ühe hobusega – nagu mõisale olnud vaja (Matiisen).
EKLA, f 199, m 40, 59/60 (III-4b) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)